Juhised

1. Selgitage rühmale, et tunnis käsitletakse ühte Euroopa Inimõiguste Kohtus arutusel olnud juhtumit. Küsige osalejatelt, mida nad teavad inimõiguste kohtu ja Euroopa -inimõiguste konventsiooni kohta. 
2. Lugege ette juhtumikaardil olev teave ning veenduge, et kõik on aru saanud põhi-küsimusest: „Kas hr Chahali väljasaatmine oleks vastuolus konventsiooni artikliga 3?” 
3. Jagage osalejad kolme võrdsesse rühma.  

• Rühm A esindab hr Chahali. 
• Rühm B esindab Ühendkuningriigi valitsust. 
• Rühm C esindab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikke.

4. Jagage igale rühmale vastavate rollikaartide koopiad ning öelge, et osalejatel on 30 minutit aega aruteluks ja oma seisukohtade selgitamiseks. Rühmad A ja B peaksid -selle aja jooksul ette valmistama kohtule esitatavad argumendid ning kohtunike rühm C peaks ette valmistama mõlemale poolele esitatavad küsimused. 

 5. Kui 30 minutit on läbi, paluge osalejatel moodustada uued rühmad: kaardi nr 1 omanikud moodustavad ühe rühma, kaardi nr 2 omanikud teise ja nõnda edasi nii, et igas uues rühmas oleks üks hr Chahali esindaja, üks Briti valitsuse esindaja ja üks kohtunik.

6. Selgitage, et iga selline uus rühm kujutab endast miniatuurset kohut. Kohtunikel on nüüd 20 minutit aega, et kuulata ära mõlema poole argumendid ja esitada küsimusi. 

7. Seejärel peaks iga kohtunik iseseisvalt otsustama, kas hr Chahali väljasaatmine tähendaks artikli 3 rikkumist. Paluge kõigil taas koguneda suurde rühma ning laske kohtunikel välja kuulutada oma otsused koos põhjendustega. 

8. Andke ülejäänud kahe rühma esindajatele võimalus tehtud otsuseid kommenteerida ning öelge neile, mida inimõiguste kohus antud asjas tegelikult otsustas (jaotusmaterjalide all olev teabekaart). 

9. Küsige osalejate arvamust kohtu otsuse kohta ning jätkake siis analüüsi ja hindamisega. 

Analüüs ja hindamine

• Mis olid selle kohtuasja kõige raskemad aspektid? 
• Kas teil oli oma rolli raske mängida? 
• Kas teie rühma „kohtunik” tegi teie arvates õige otsuse? Mis olid lõppotsuse -määramisel kõige olulisemad asjaolud? 
• Miks teie arvates ei luba Euroopa inimõiguste konventsioon teha piinamise keelu -suhtes mingeid kitsendusi, isegi eriolukorras? 
• Mis võiks olla selle tagajärg, kui piinamine oleks teatud juhtudel lubatud? 
• Kuidas see kõik seostub praegu toimuva terrorismivastase sõjaga? Kas olete kuulnud mõnest sarnasest kohtuasjast? 
• Miks meil on vaja Euroopa Inimõiguste Kohut? 
• Kas teate mõnda juhtumit meie riigist, mida on inimõiguste kohtus arutatud? 
• Kes saavad Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda?

Nõuandeid korraldajatele

Kui osalejad 4. sammu all teiste sama rolli mängivate osalejatega rühmad moodustavad, tuleb neid hoiatada, et kohtuliku arutamise ajaks jagatakse nad eri rühmadesse. Soovitage osalejatele, et nad kasutaksid ühe osa ettevalmistusajast üksteisega juhtumi üksikasjade arutamiseks ning teise osa oma avasõnavõtu ettevalmistamiseks. Kohtunikud peaksid -endale selgeks tegema juhtumi üksikasjad ning mõtlema sellele, millist lisateavet nad otsuse tegemiseks mõlemalt poolelt vajavad.

Selgitage kohtuasja mõlemale osapoolele, et isegi kui nad tegelikult ei nõustu selle poole seisukohtadega, keda nad esindavad, peavad nad neid kohtu ees võimalikult hästi kaitsma.

Kõige parem oleks, kui erinevad „kohtud” saaksid arutelu ajal (6. punkt) istuda eri -ruumides või vähemalt üksteisest piisavalt kaugel, et mitte üksteist kuulda.

Paluge kohtunikel kontrollida kohtuliku arutamise ajal ajakasutust. Kasulik oleks juba ette planeerida, kui palju aega nad jätavad küsimusteks ning kuidas jaguneb ajakasutus -kummagi poole vahel. Selgitage, et mõlemale poolele tuleb anda enam-vähem võrdselt aega, kuid kindlasti tuleb jätta aega ka poolte vaidlustatavate punktide selgitamiseks.

Kui osalejad ei ole midagi kuulnud Dick Marty raportist „Salajased kinnipidamised ja kinnipeetavate ebaseaduslik transport, millesse on segatud Euroopa Nõukogu liikmes-riigid: teine raport”, milles käsitletakse kinnipidamisi Guantanamo Bay salavanglas ja seal -valitsevaid tingimusi, võite lõpus selle kohta natuke teavet jagada (vt taustateavet sõja ja terrorismi kohta).

Soovitusi jätkutegevusteks

Harjutuses "Terrorism" vaadeldakse erinevaid võimalusi terrorismi määratle-miseks võimalike terroriaktide näidete põhjal. Samuti võite käsitleda teist inimõigust, mida ei ole lubatud piirata – õigust elule. Seda lahkab harjutus "Kui saabub homme", kus kasutatakse ühe surma mõistetud noore inimese kirjutatud teksti.

Lisateave

Euroopa Inimõiguste Kohus on rahvusvaheline kohtuorgan, mis loodi 1950. aasta -Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel, et teostada järelevalvet inimõiguste austamise üle -Euroopa Nõukogu liikmesriikides www.echr.coe.int

Kohus leidis, et hr Chahali väljasaatmine Briti valitsuse poolt tähendaks konventsiooni artikli 3 rikkumist. Nende põhjendus oli järgmine:

    „Artiklis 3 on sõnastatud üks demokraatliku ühiskonna kõige põhilisemaid väärtusi… Kohus on teadlik tänapäeval riikide ees seisvatest raskustest seoses oma elanike -kaitsmisega terroristliku vägivalla eest. Kuid isegi sellistel asjaoludel keelab konventsioon kõigil juhtudel inimeste piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise, olenemata ohvri käitumisest. Erinevalt enamikust konventsiooni ning selle 1. ja 4. protokolli materiaalõiguslikest sätetest ei nähta artiklis 3 ette mingeid erandeid ning artikkel 15 ei luba sellega tagatud õigusi mingil viisil piirata isegi hädaolukorras, mis ähvardab rahva eluvõimet…

Artiklis 3 sätestatud väärkohtlemise keeld on samavõrd absoluutne väljasaatmis-juhtumite puhul. Seega kui on esitatud kaalukaid tõendeid, et teise riiki saatmise korral võib isikut reaalselt ähvardada artikliga 3 keelatud kohtlemine, rakendub väljasaatmise korral lepinguosalise kohustus kaitsta isikut sellise kohtlemise eest. Sellistel asjaoludel ei saa kõnealuse isiku tegevust käsitada olulise argumendina, isegi kui see on eba-soovitav või ohtlik.”

Õiguste piiramine. Nii nimetatakse teatud õigussätte järgimise ajutist peatamist või -Euroopa inimõiguste konventsiooni teatud artiklitega võetud kohustustest taganemist. -Inimõiguste konventsiooni artikkel 15 lubab lepinguosalistel seda teha „sõja ajal või muus hädaolukorras”, kuid riik peab sellest eelnevalt teatama Euroopa Nõukogu peasekretärile ning õiguste piiramine peab olema „olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik”. Lisaks öeldakse artiklis 15, et kohustustest taganemine ei ole lubatud artikli 3, artikli 4 lõike 1 ja artikli 7 puhul ning artikli 2 kehtivust piirab ainult „inimeste hukkumine õiguspärase sõjategevuse tagajärjel”.

Ühendkuningriik keeldus pikka aega täitmast artikli 5 teatud sätteid ning kinnitas sama poliitika jätkumist 2001. aasta novembris pärast Ameerika Ühendriikides toimunud -terrorirünnakuid, tuues põhjenduseks, et Ühendkuningriiki ähvardab oht terroristide poolt. Ühendkuningriik oli ainus Euroopa Nõukogu liikmesriik, kes kasutas oma õigust kohustustest taganeda -seoses 2001. aasta USA terrorirünnakutega. Õiguste piiramine lõpetati 2005. aastal, kui -Briti -parlamendi ülemkoda otsustas, et see on loomult diskrimineeriv ja seega konventsiooniga vastuolus.

Euroopa inimõiguste konventsiooni kokkuvõte.

Ideid tegutsemiseks

Uurige välja, milliseid asju on Euroopa Inimõiguste Kohtus arutatud seoses teie riigiga ning kas on tehtud õigusterikkumist kinnitavaid otsuseid. Otsuste andmebaasi leiate inimõiguste kohtu veebisaidilt www.echr.coe.int otsinguga „HUDOC database”.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Juhtumikaart väljajagamiseks vastavalt juhiste 2. punktile
Kohtuasi

Karamjit Singh Chahal on India kodanik, kes elab praegu Ühendkuningriigis. Ta on sikh ning toetab iseseisva sikhide riigi rajamist India Punjabi osariigis.

Ühendkuningriigi valitsus tahab hr Chahali tagasi Indiasse saata, sest tema toetus sikhide iseseisvusele ja tema varasem tegevus kujutavad endast väidetavalt ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule, eriti arvestades praegusajal valitsevat terrorismiohtu.
Hr Chahal vaidlustas väljasaatmisotsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus, kuna tema väitel hakatakse teda pärast Indiasse tagasisaatmist kindlasti piinama. See tähendaks artikli 3 rikkumist, mistõttu valitsusel ei ole õigust teda välja saata.

Karamjit Singh Chahali rollikaart

Sa oled India kodanik, aga elad praegu Ühendkuningriigis. Sa oled sikh ning toetad iseseisva sikhide riigi rajamist India Punjabi osariigis.

Ühendkuningriigi valitsus tahab sind tagasi Indiasse saata, sest sinu toetus sikhide iseseisvusele ja sinu varasem tegevus kujutavad endast väidetavalt ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule, eriti arvestades praegusajal valitsevat terrorismiohtu.
Sa oled kindel, et pärast Indiasse tagasisaatmist hakatakse sind piinama samuti, nagu on tehtud paljude sinu sõprade ja pereliikmetega ja nagu piinati sind ennast enne Indiast lahkumist. See juhtus kõigest kuus aastat tagasi, kui Punjabi politsei sind vahistas ja 21 päeva kinni pidas. Selle aja jooksul hoiti sind käeraudades ja kohutavates tingimustes, peksti kuni teadvusekaotuseni, anti erinevatele kehaosadele elektrilööke ning korraldati mänguhukkamine. Hiljem vabastati sind süüdistust esitamata.
Sinu väited:
1. Sa ei ohusta Ühendkuningriigi julgeolekut, kuna sa toetad Indias valitseva konflikti rahumeelset lahendamist. 
2. Kui sind tagasi Indiasse saadetakse, hakatakse sind kindlasti taas piinama, sest sealne olukord ei ole kuigivõrd muutunud ning sinu separatistlik meelsus on nüüd veel rohkem tuntud. 
3. Kui Ühendkuningriigi valitsus lubab sellel juhtuda, ei järgi ta sinu suhtes piinamise keeldu. See oleks vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 3. 

Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid
Artikkel 3. Piinamise keelamine
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

Artikkel 15. Õiguste piiramine hädaolukorras
1. Sõja ajal või muus hädaolukorras […] võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik… 
2. Kunagi ei või taganeda artiklitest 3, 4 (lõige 1) ja 7. Piirata ei või õigust elule, välja arvatud inimeste hukkumine õiguspärase sõjategevuse tagajärjel. 

Ühendkuningriigi valitsuse rollikaart
Kohtuasi

Karamjit Singh Chahal on India kodanik, kes elab praegu Ühendkuningriigis. Ta on sikh ning toetab iseseisva sikhide riigi rajamist India Punjabi osariigis.
Sa tegutsed Ühendkuningriigi valitsuse esindajana, kes tahab hr Chahali tagasi Indiasse saata, sest tema toetus sikhide iseseisvusele ja tema varasem tegevus kujutavad endast ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule, eriti arvestades praegusajal valitsevat terrorismiohtu.
Hr Chahal vaidlustas väljasaatmisotsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus, kuna tema väitel hakatakse teda pärast Indiasse tagasisaatmist kindlasti piinama. See tähendaks artikli 3 rikkumist, mistõttu valitsusel ei ole õigust teda välja saata.

Sinu väited:
Hr Chahali ei ähvarda tegelikult kuigi suur piinamisoht, sest olukord Indias on pärast tema lahkumist muutunud ning India valitsus on andnud oma garantii, et temaga ei juhtu midagi.
Ta ohustab Ühendkuningriigi julgeolekut, kuna ta on tegutsenud sikhide iseseisvusliikumises.
Seega tuleks piinamise keelu õigust tema puhul piirata nii, et see ei oleks ülimuslik riigi julgeolekule tekkiva ohu suhtes.

Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid
Artikkel 3. Piinamise keelamine
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

Artikkel 15. Õiguste piiramine hädaolukorras
Sõja ajal või muus hädaolukorras […] võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik…Kunagi ei või taganeda artiklitest 3, 4 (lõige 1) ja 7. Piirata ei või õigust elule, välja arvatud inimeste hukkumine õiguspärase sõjategevuse tagajärjel.

Kohtunike rollikaart
Kohtuasi

Karamjit Singh Chahal on India kodanik, kes elab praegu Ühendkuningriigis. Ta on sikh ning toetab iseseisva sikhide riigi rajamist India Punjabi osariigis.
Ühendkuningriigi valitsus tahab hr Chahali tagasi Indiasse saata, sest tema toetus sikhide iseseisvusele ja tema varasem tegevus kujutavad endast väidetavalt ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule, eriti arvestades praegusajal valitsevat terrorismiohtu.
Hr Chahal vaidlustas väljasaatmisotsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus, kuna tema väitel hakatakse teda pärast Indiasse tagasisaatmist kindlasti piinama. See tähendaks artikli 3 rikkumist, mistõttu valitsusel ei ole õigust teda välja saata.
Piinamise tõenäosus: erinevatest allikatest saadud teave
Aastal 1995 esitas ÜRO piinamisjuhtude eriraportöör järgmise kommentaari politsei poolt vahistatud isikute piinamise kohta: „… selle usaldusväärsete allikate andmetel laialt levinud, et mitte öelda endeemilise nähtuse puhul jõutakse süüdistuse esitamiseni ainult üksikutel juhtudel ning veel harvemad on olukorrad, kus teo toimepanija süüdi mõistetakse.”
Hiljuti Amnesty International’i avaldatud raportis kirjeldatakse tüüpilisi inimõiguste rikkumisi, mida panevad toime Punjabi politseiametnikud salaoperatsioonides väljaspool oma osariiki. Raporti väitel ähvardab tuntud sikhi separatiste endiselt suur „kadumise” oht, neid võidakse vahistada või nende üle kohut mõista süüdistust esitamata. Samuti esineb kohtuvälist hukkamist, mille taga on sageli Punjabi politsei.e.

Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid
Artikkel 3. Piinamise keelamine
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

Teabekaart korraldajale kasutamiseks juhiste 8. punkti juures

Kokkuvõte kohtuasjast Chahal vs. Ühendkuningriik (22414/93) [1996] ECHR 54 (15. november 1996))
Asjaolud. Kaebuse esitaja on sikh, kes sisenes Ühendkuningriiki ebaseaduslikult, kuid kelle viibimine riigis hiljem seadustati ebaseaduslikele sisenejatele antud üldise amnestiaga. Ta on olnud Ühendkuningriigi sikhide kogukonnas poliitiliselt aktiivne ning mänginud olulist rolli rahvusvahelise sikhide noorteföderatsiooni asutamise ja selle tegevuse korraldamise juures. Ta arreteeriti süüdistatuna vandenõus India peaministrile atentaadi korraldamiseks, kuid süüdimõistvat otsust ei tehtud. Hiljem on tema suhtes tehtud süüdimõistev otsus kallaletungis ja kakluses osalemise tõttu, kuid apellatsioonikohus tühistas selle otsuse. Tema poliitilise tegevuse ja tema suhtes algatatud kriminaaluurimise tõttu tehti korraldus tema riigist väljasaatmiseks ning ta vahistati kuni Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse tegemiseni.
Kaebuse sisu. Kaebuse esitaja väitis, et tema väljasaatmine Indiasse tähendaks reaalset piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ohtu, mis oleks vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 3. Samuti väitis ta, et on rikutud tema õigust isikuvabadusele, mis on tagatud artikliga 5.
Kohtu otsus. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et on rikutud artiklit 5, artikli 5 lõiget 4 ja artiklit 13, aga mitte artikli 5 lõiget 1.
Põhjendus. Artikkel 3 sisaldab tagatist, mille kehtivus väljasaatmisjuhtumite puhul on absoluutne. Seega ei saa Ühendkuningriik tugineda kaebuse esitaja väljasaatmisel riikliku julgeoleku argumendile. Indiasse väljasaatmise korral ähvardaks kaebuse esitajat reaalne piinamisoht. Artikli 5 lõike 1 rikkumist ei tuvastatu, kuna otsus oli suure kaaluga ja seda ei saanud teha kiirustades. Riikliku julgeoleku kaalutlused ei vabasta riigi ametiasutusi kohtulikust kontrollist, mistõttu Inglismaa kohtutes toimunud menetlus ei vastanud artikli 5 lõike 4 nõuetele.
http://www.hrcr.org/safrica/citizenship/Chahal.html