Haridus on protsess, mille abil ühiskond annab oma kogutud teadmisi, oskusi ja väärtushinnanguid edasi ühelt põlvkonnalt teisele. Kõige laiemas tähenduses võib hariduse mõiste alla kuuluda igasugune kogemusakt, mis kujundab inimese mõistust, iseloomu või kehalisi võimeid. See avaldab sügavat mõju inimeste ja kogukondade arengupotentsiaalile ning sotsiaalse ja majandusliku edu väljavaadetele. See on üks inimeste arengu ja võimestamise põhielemente. Haridus varustab inimesi teadmiste ja infoga ning aitab kaasa enesehinnangu ja enesekindluse kujunemisele ning oma potentsiaali realiseerimisele.

Haridus on nii inimõigus kui ka asendamatu vahend muude inimõiguste teostamiseks. Võimestava õigusena on haridus esmane vahend, mille abil majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud täiskasvanud ja lapsed saavad vaesusest välja rabeleda ning omandada vahendid täisväärtuslikuks kogukonna elus osalemiseks. Haridusel on tähtis koht naiste võimestamisel, laste kaitsmisel ekspluateeriva ja ohtliku töö ja seksuaalse ärakasutamise eest, inimõiguste ja demokraatia edendamisel, keskkonna kaitsmisel ning rahvastiku kasvu ohjamisel.

Üldkommentaar nr 13 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste rahvusvahelise pakti artikli nr 13 (Õigus haridusele) kohta¹

Küsimus: Kuidas on haridus mõjutanud teie praegust mõtteviisi, enesehinnangut ja käitumist?

Haridus maailmas

2000. aastal võttis ÜRO vastu aastatuhande arengueesmärgid, et soodustada arengut maailma vaeseimate riikide sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste parandamise abil. Teise arengueesmärgi kohaselt tuleb tagada, et aastaks 2015 saaksid kõik lapsed, nii poisid kui ka tüdrukud, omandada alghariduse. Kolmas eesmärk toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi hariduse soolise ebavõrdsuse kaotamise abil. Igal aastal koostatakse üldine aruanne, mis kirjeldab eesmärkide täitmisel kogu maailmas selleks ajaks tehtud edusamme.

2010. aasta aruandes² esitati allpool loetletud tähelepanekud

• Algharidust omandama asunud laste osakaal on kasvanud, jõudes 89% arengumaades ja 96% arenenud piirkondades.
• Koolist kõrvale jäänud algkooliealiste laste arv oli 1999. aasta 106 miljonilt langenud 2008. aastaks 69 miljonini.
• Koolist kõrvale jäänud laste sooline lõhe on vähenenud: aastatel 1999–2008 langes tüdrukute osakaal selles rühmast 57% tasemelt 53% juurde.
• 42 riigi leibkonnaandmetest ilmneb, et maapiirkondades elavatel lastel on kaks korda suurem tõenäosus koolist kõrvale jääda kui linnalastel.
• Kogu maailmas on puudega laste võimalused märksa piiratumad kui nende tervetel eakaaslastel. Kuigi mõned riigid on üldise alghariduse eesmärgile lähemale jõudnud, moodustavad suurema osa kõrvalejäänutest just puudega lapsed. 

Üks hariduse tähtsamaid eesmärke on õpetada inimesi lugema ja kirjutama. Kirjaoskus kui alushariduse osa ja edasise õppimise eeldus aitab parandada inimeste võimekust ning toob lisaks inimesele endale kasu ka perekonnale, kogukonnale ja ühiskonnale. Kirjaoskus aitab likvideerida vaesust ja laiendada ühiskonnaelust osavõttu. Aastatuhande arengueesmärkidest tulenevate kirjaoskuse näitajate saavutamist jälgib UNESCO Statistikainstituut (UIS). Vastavalt UISi aruandele „Täiskasvanute ja noorte kirjaoskus: globaalsed trendid sugude võrdsuses”³, ei osanud 2008. aastal lugeda ega kirjutada 796 miljonit täiskasvanut (alates 15. eluaastast). Umbes kolm neljandikku nendest elas Lõuna-Aasias ja Saharast lõuna poole jäävates Aafrika osades. Maailma täiskasvanute kirjaoskuse määr oli 83%. Võrdluseks: 1990. aastal oli see 76%. Tugev edasiminek oli toimunud Põhja-Aafrikas ning Ida- ja Lõuna-Aasias, kus kasv oli vastavalt 20% ja 15%.

Haridus ja naised
17. novembril 1965. aastal kuulutas UNESCO 8. septembri rahvusvaheliseks kirjaoskuse päevaks. 2010. aasta kirjaoskuse päeva teema oli kirjaoskus ja naiste võimestamine. Endiselt moodustavad tüdrukud enam kui poole maailma 67,4 miljonist koolist kõrvale jäänud lapsest ning kaks kolmandikku 796 miljonist kirjaoskamatust täiskasvanust on naised. „Investeering naiste kirjaoskusesse on väga suure tasuvusega: see suurendab sissetulekuid, parandab laste ja emade tervist ning soodustab tüdrukute ligipääsu haridusele. Lühidalt öeldes kandub naiste omandatud kirjaoskuse positiivne mõju lainetena edasi kõigile arengunäitajatele.” UNESCO peadirektor Irina Bokova oma sõnumis 2010. aasta rahvusvahelise kirjaoskuse päeva puhul.

Küsimus: Miks teie arvates on kirjaoskamatute seas kaks korda rohkem naisi kui mehi?

Haridus kui inimõigus

Õigus haridusele on kogu inimõiguste idee tuum. 1948. aastal kuulutas inimõiguste ülddeklaratsioon tasuta ja kohustusliku alghariduse põhiliseks inimõiguseks. Samas ei nähta hariduses üksnes õigust, vaid ka vahendit muude inimõiguste täielikuks ja tõhusaks teostamiseks. 1976. aastal jõustunud ja 160 riigi⁴ poolt ratifitseeritud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis kinnitati, et hariduse võimaldamine peab olema riikidele õiguslikult siduv kohustus. Artikkel 13 on pakti kõige pikem artikkel ning see on ühtlasi rahvusvaheliste inimõigusalaste õigusdokumentide kõige põhjalikum ja laiahaardelisem haridusõigust käsitlev artikkel.

Artikkel 13

1.  Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust haridusele. Nad on ühel arvamusel, et haridus peab tagama iga inimisiku täieliku arengu, looma väärikustunde, tugevdama lugupidamist inimese õiguste ja põhivabaduste vastu. Nad on ühel arvamusel, et haridus peab andma kõigile võimaluse olla vaba ühiskonna kasulikuks liikmeks, soodustama vastastikust mõistmist, sallivust ja sõprust kõigi rahvaste ja rasside, etniliste ja religioossete gruppide vahel ja kaasa aitama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tööle rahu kindlustamisel.
2. Käesolevast paktist osavõtvad riigid tunnistavad, et selle õiguse täielikuks teostamiseks:
(a) peab algharidus olema kõigile kohustuslik ja tasuta;
(b) keskharidus tema mitmesugustes vormides, kaasa arvatud kutsealane tehniline keskharidus, peab olema avalik ja kõigi abinõude, sealhulgas tasuta hariduse järkjärgulise sisseseadmise teel kättesaadavaks muudetud;
(c) kõrgharidus peab olema kõigile, vastavalt igaühe võimetele, ühtviisi kättesaadav. Selleks tuleb rakendada kõiki vajalikke abinõusid, kaasa arvatud tasuta hariduse järkjärguline sisseseadmine;
(d) võimalust mööda tuleb edendada või intensiivistada elementaarhariduse andmist neile, kes pole läbi teinud või lõpetanud oma alghariduse täielikku kursust;
(e) peab aktiivselt arendama kõigi astmete koolivõrku, kehtestama rahuldava stipendiumide süsteemi ja pidevalt parandama õpetajate materiaalseid tingimusi.
3. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust valida oma lastele nii riigivõimude poolt asutatud koole kui ka teisi koole, mis vastavad tollele hariduse miinimumnõudele, mida riik võib määrata või kinnitada, ning tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt omaenda veendumustele.
4. Käesoleva artikli ühtki osa ei tohi tõlgendada kui üksikisikute ja asutuste õiguste vähendamist luua õppeasutusi ja juhtida neid tingimusel, et peetakse kinni käesoleva artikli 1. punktis esitatud printsiipidest ning nõudmisest, et haridus, mida niisugustes õppeasutustes antakse, vastaks sellele nõudmiste miinimumile, mida võib kindlaks määrata riik.

Õigust haridusele kinnitatakse ka teistes inimõigustealastes dokumentides, kaasa arvatud lapse õiguste konventsioonis ning mitmetes regionaalsetes lepingutes (näiteks Euroopa sotsiaalharta, inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta või muudetud Araabia harta) ja teatud inimrühmi käsitlevates konventsioonides (näiteks puuetega inimeste õiguste konventsioon või konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta).

Kõigi inimõigustealaste instrumentide rakendamine eeldab seda, et inimesed oleksid saanud teadmisi neis sätestatud normide ja eesmärkide kohta. Seda on tunnistatud ka inimõiguste ülddeklaratsiooni preambulis, kus öeldakse, et üldisel arusaamisel nende õiguste ja vabaduste iseloomust on suur tähtsus, kuna see aitab täita riikide kohustust aidata kaasa inimõiguste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele. Sellest järeldub, et inimõiguste kohta antav haridus on tingimata vajalik, kui tahetakse saavutada inimõigusi austavat maailma.

Haridus peaks olema kättesaadav, ligipääsetav, vastuvõetav ja kohandatav. Neist neljast põhimõttest (inglise keeles algustähtede järgi neli A-d) koosneva skeemi töötas välja ÜRO endine eriraportöör haridusõiguse valdkonnas Katarina Tomaševski.

• Kättesaadavus (availability): hariduse eest maksab riik ja see on inimestele tasuta; olemas on vajalik taristu ja väljaõppinud õpetajad.
• Ligipääsetavus (accessibility): süsteem on mittediskrimineeriv ja kõigile avatud, tõrjutud inimeste kaasamiseks rakendatakse eeliskohtlemist.
• Vastuvõetavus (acceptability): hariduse sisu on ajakohane, mittediskrimineeriv, kultuuriliselt sobilik ja garanteeritud kvaliteediga.
• Kohandatavus (adaptability): haridus suudab areneda koos ühiskonna muutuvate vajadustega ning süsteemi saab kohandada vastavalt kohalikele oludele. 

Valitsused peavad õigust haridusele austama, kaitsma ja selle teostamist võimaldama, tehes hariduse kättesaadavaks, ligipääsetavaks, vastuvõetavaks ja kohandatavaks. Samas on haridusprotsessis kohustused ka teistel osapooltel: näiteks oma haridusõigust teostav laps, kes peab täitma kohustusliku hariduse nõudeid, lapse vanemad, kes on tema esimesed kasvatajad ja juhendajad, ning haridustöötajad.

Küsimus: Kas haridus on teie riigis kättesaadav ja kõigile ligipääsetav?

Haridus ja diskrimineerimine

Diskrimineerimise keeld hariduses on seotud mitme teemaderingiga.

1. Esiteks tuleb tagada, et kõigi tasemete haridus on ilma diskrimineerimiseta ligipääsetav ja kättesaadav igaühele.
2. Teiseks tuleb diskrimineerimisest hoiduda hariduse andmise meetodites, kvaliteedis ja sisus.
3. Kolmandaks peab haridus ise olema suunatud sellele, et kasvatada inimestes lugupidamist ja sallivust. 

Seoses esimese teemaga püstitab inimõiguste ülddeklaratsioon eesmärgi, et algharidus peab olema tasuta ja kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peab olema üldiselt kõigile kättesaadav ning kõrgharidus peab olema võrdselt kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste komitee on kinnitanud, et haridusliku diskrimineerimise keeld laieneb kõigile konventsiooniosalise territooriumil elavatele isikutele, kaasa arvatud mittekodanikele. Samuti on komitee öelnud, et „õigus alusharidusele ei ole piiratud vanuse ega sooga; see kehtib nii laste, noorte kui ka täiskasvanute, sealhulgas eakamate inimeste suhtes”⁵. Komitee on jõudnud järeldusele, et hariduse üldise mittediskrimineeriva kättesaadavuse tagamine on riikide miinimumkohustus seoses haridusõigusega. Hariduse mittediskrimineeriva kättesaadavuse tagamine eeldab, et kaotatakse stereotüüpsed hoiakud, näiteks sellised, mis raskendavad hariduse omandamist tüdrukute või ebasoodsamas olukorras olevate rühmade jaoks.

Teine teemadering lähtub ideest, et haridus ise peaks toimima mittediskrimineerivalt. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee on rõhutanud, et „vastuvõetavus” on oluline tingimus, mis võimaldab inimestel oma õigust haridusele teostada. Hariduse kvaliteet peaks olema kõigis sama taseme avalikes õppeasutustes samaväärne. Kui teatud rühmade jaoks luuakse eraldi õppeasutused, näiteks poiste ja tüdrukute koolid, usulisel või rahvuslikul kuuluvusel põhinevad koolid, peab sealsete õpetajate ja õpperuumide kvaliteet olema võrdväärne kõigi teiste koolidega.

Küsimus: Kas teie riigi haridusasutustes koheldakse poisse ja tüdrukuid   võrdselt? Kui mitte, siis milles väljendub nende erinev kohtlemine?

Viimastel aastatel on tuliselt väideldud selle üle, kas erivajadustega õpilasi tuleks õpetada teistest eraldi või nendega koos. Rahvusvaheliste inimõigustealaste lepetega on tunnustatud õigust kaasavale haridusele. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis öeldakse selgesõnaliselt, et puudega laste haridus peaks olema kaasav. Samas ei tohiks kaasav haridus piirduda üksnes puuete või erivajadustega, vaid peaks hõlmama kõiki tõrjutud, kõrvalejäetud ja stereotüüpse suhtumise all kannatavaid inimesi, kaasa arvatud vähemusrahvusi. Kõigist ühiskonnagruppidest pärit inimesi sisaldav õpikeskkond on kasulik ka paremal järjel olevatele õpilastele, kuna see õpetab mõistma teiste inimeste vajadusi ning soodustab seeläbi sotsiaalse sidususe ja sallivuse arengut.

Küsimus: Kas teie kogukonnas on ainult teatud kindlale rühmale mõeldud koole? Kes seal käivad?

Seoses kolmanda teemaderingiga sätestatakse inimõiguste ülddeklaratsioonis, et haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele, inimõigustest lugupidamise suurendamisele ja kaasa aitama rahu säilitamisele. Lapse õiguste konventsioonis lisatakse sellele veel looduskeskkonna vastu lugupidamise kasvatamine. Alushariduse osaks ja elukestva õppe eelduseks olev kirja- ja arvutusoskus on põhitingimus, mis aitab inimestel oma võimeid arendada, kuid õigus haridusele on sellest märksa ulatuslikuma tähendusega. Hariduse ülesanne on lapse ettevalmistamine „vastutusvõimeliseks eluks vabas ühiskonnas mõistmise, rahu, sallivuse, sugudevahelise võrdsuse, kõikide rahvaste vahelise sõpruse, etniliste, rahvuslike ja usuliste rühmituste ja põliselanike rühmituste vahelise sõpruse vaimus”.⁶ Üha laiemalt tunnistatakse hariduse olulist rolli ekstremismi ja äärmuslikkuse leevendamisel, sotsiaalse sidususe edendamisel, sooliste ja muude stereotüüpide ületamisel, pluralismist lugupidamise süvendamisel ning demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna elus osalemise võime tugevdamisel.

Meil kõigil on õigus haridusele, mille eesmärk on inimõiguste kultuuri loomine ja alalhoidmine. Meil peaks olema võimalik saada teadmisi inimõiguste kohta ning õppida keskkonnas, kus inimõigusi austatakse. Selles ongi inimõigustealase hariduse mõte. Seega võime järeldada, et õigus haridusele hõlmab ka õigust inimõigustealasele haridusele.

Nagu eespool öeldud, sätestatakse inimõigustealastes dokumentides õigus haridusele kõigi inimeste jaoks, kuid see ei ole reaalselt teostatav ilma võrdseid võimalusi tagamata. Lisaks hariduse kõigile diskrimineerimata ligipääsetavaks ja kättesaadavaks tegemisele võib ajutiselt olla vaja rakendada ka erimeetmeid, mis aitavad ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel või isikutel saavutada võrdseid võimalusi. Näiteks võivad täiendavat abi vajada vaimse või füüsilise puude või lihtsalt õpiraskustega inimesed, sotsiaalselt tõrjutud rühmade või vähemusrahvuste liikmed, kes peavad üle saama keele- ja kultuuribarjääridest.

Haridus ja kaitsetus Euroopas

Kuigi paljudes siduva jõuga inimõigustealastes dokumentides sätestatakse iga inimese õigus haridusele ilma diskrimineerimiseta, ei saa reaalsuses kõik inimesed seda õigust võrdselt teostada. Teatud ühiskonnarühmade õigust haridusele rikutakse rohkem kui teiste oma. Euroopa Nõukogu eksperdid on esile toonud kolm põhilist inimeste rühma, kes on haridussüsteemides teistest kaitsetumad:

1. majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatest peredest pärit õpilased;
2. madala haridustasemega vanemate lapsed;
3. vähemusrahvused, sisserändajad ja kindla elukohata inimesed (nn rändrahvad). 

Eurostati ametliku statistika kohaselt oli Euroopas 18–24-aastaste noorte haridussüsteemist väljalangevuse määr 2009. aastal 14,4%.⁸ See tähendab, et rohkem kui kuus miljonit ehk iga seitsmes noor lahkub koolist ainult põhihariduse või madalama haridusega. 14 liikmesriigis on see näitaja Euroopa keskmisest kõrgem. Koolist väljalangevus on kõige suurem Maltal (36,8%), Portugalis (31,2%) ja Hispaanias (31,2%). Haridusega seotud inimõiguste rikkumise oht on eriti suur romade kui Euroopa suurima vähemusrahvuse puhul. Seadusega kõigile tagatud hariduse omandamist võib takistada nende sotsiaalne tõrjutus, vaesus, keeleprobleemid ja kultuurilised erinevused. Mõnes riigis paigutatakse roma lapsed tihti eriklassidesse või -koolidesse, kuigi neil ei ole mingeid vaimupuudeid ega õpiraskusi, või suunatakse õppima ainult romadele mõeldud koolides. UNESCO aruande kohaselt jääb algharidus omandamata hinnanguliselt 50% roma lastel⁹. Algharidus on inimõigustealaste rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt kohustuslik, mistõttu osapooled peaksid rakendama kõiki jõupingutusi selle nõude täitmiseks.

Küsimus: Kas oskate nimetada eespool loetlemata rühmi, kes on teie kogukonnas eriti kaitsetus seisus?

Praegusaja põhiküsimused hariduses

1996. aastal tõstis UNESCO komisjon esile seitse põhilist maailmas valitsevat pingevahekorda, mis mõjutavad 21. sajandi haridust.¹⁰:

1. Globaalsus ja lokaalsus
2. Universaalsus ja individuaalsus
3. Traditsioonilisus ja modernsus
4. Vaimsus ja materialism
5. Pika ja lühikese perspektiiviga mõtteviis
6. Konkurents ja võrdsed võimalused
7. Teadmiste hulga tohutu kasv ning inimeste võime neid omandada 

Et aidata inimestel sellises olukorras tegutseda, on UNESCO sõnastanud õppimise neli sammast.

1. Koos elama õppimine. Täpsemalt tähendab see, et haridus peaks õpilastes arendama selliseid oskusi ja võimeid, mis on vajalikud eluks ühiskonnas, kus valitseb inimeste vastastikune sõltuvus: konfliktide lahendamine, teistega koos töötamine ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühise tuleviku ehitamiseks, pluralismi ja mitmekesisuse austamine (näiteks soo, rahvuse, religiooni ja kultuuri valdkonnas) ning aktiivne osavõtt kogukonna elust.
2. Teadma õppimine. See tähendab, et haridus peaks õpetama teadmiste hankimise oskusi: suhtlemise ja suulise eneseväljenduse oskus, kirjaoskus, arvutamise ja ülesannete lahendamise oskus, mis võimaldavad omandada laiapõhjalise üldhariduse ning süvendatud teadmised mõnes valdkonnas, mõista isikute õigusi ja kohustusi ning – mis kõige tähtsam – õppida õppima.
3. Tegema õppimine. Haridus peaks aitama õpilastel omandada kutseoskusi, sotsiaalset ja psühholoogilist pädevust, mis võimaldab neil teha teadlikke otsuseid erinevate eluolukordade kohta, olla teovõimeline ühiskondlikes ja tööalastes suhetes, osaleda kohalikel ja globaalsetel turgudel, kasutada tehnoloogiavahendeid, rahuldada oma põhivajadusi ning parandada enda ja teiste elukvaliteeti.
4. Olema õppimine. Haridus peaks kaasa aitama isiksuse arengule ning võimaldama inimestel iseseisvalt ja kaalutletult tegutseda, kriitiliselt mõelda ning isiklikku vastutust võtta. Eesmärk peaks olema inimese potentsiaali igakülgne arendamine: mälu, argumenteerimisoskus, ilutunnetus, vaimsed väärtused, kehaline võimekus, suhtlemisoskused, tervislik elustiil, spordi ja hobitegevuste harrastamine, oskus hinnata oma kultuuri, eetiliste ja kõlbeliste põhimõtete järgimine, võime enda eest kõneleda ja ennast kaitsta, järjekindlus. 

Tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse üksteist täiendav roll

Mida kiiremini muutub meie maailm, seda tähtsamaks osutub uute oskuste ja pädevuste omandamine, sest need võimaldavad meil uues olukorras paremini toime tulla. Euroopa hariduspoliitikates on üha enam kasutusele võetud kaks olulist mõistet: elukestev õpe ja õppiv ühiskond. Eesmärgiks on ühiskond, kus inimestele pakutakse kogu elu vältel võimalusi oma teadmiste, oskuste ja võimete arendamiseks. Ühelt poolt eeldab see, et tasemehariduse süsteemi asutused muutuvad avatumaks ja paindlikumaks. Teiselt poolt saab mitteformaalne haridus oma laialdase metoodikavaliku ja paindlikkusega ühiskondade ja üksikõppijate muutuvate vajadustega kiiremini ja lihtsamini kohanduda.

Küsimus: Millisel kujul esineb mitteformaalne haridus teie kogukonnas?

Samas ei ole mitteformaalne haridus asjaajamises ja inimeste teadvuses enamasti ametliku kooliharidusega võrdselt tunnustatud. Sellest aspektist on mitteformaalse hariduse kaks põhilist lahendamist vajavat küsimust kvaliteedi tagamine ja pädevuse kontroll. Mitteformaalse õppe tunnustamine ja kvaliteedi kontroll on tõusnud teemaks ka Euroopa poliitilistes algatustes. Tänapäeval on väljapoole ametlikku koolisüsteemi jäävate mitteformaalse õppe programmide rolli ja nende pakutavaid võimalusi hakatud üha enam tunnustama. Sageli pakuvad selliseid programme vabaühendused ja ka noorteorganisatsioonid.

1998. aastal tunnistas noortevaldkonna eest vastutavate Euroopa ministrite konverents, et mitteformaalne haridus on üks Euroopa Nõukogu tegevuse prioriteetne valdkond, rõhutades vajadust mitteformaalses õppes omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamise ja väärtustamise järele. Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu koos partneritega on oma noortevaldkonna strateegiaid vastastikku kooskõlastanud, et saavutada mitteformaalse hariduse suuremat tunnustamist. Selle väljenduseks on näiteks ühine dokument „Pathways for recognition” (Teel tunnustamise poole).¹¹.

Haridusvaldkonna eksperdid räägivad vajadusest ületada tasemehariduse ja mitteformaalse hariduse vahelisi piire, edendades vastastikust suhtlust ja koostööd, mis aitaks sünkroniseerida haridustegevusi ning luua õpikeskkondi, kus õppijate ees avaneb terviklik võimaluste valik.

Euroopa Nõukogu roll

Euroopa Nõukogu toetab oma 47 liikmesriigi koostööd paljudes valdkondades, kaasa arvatud hariduses. Üldine eesmärk on kujundada välja terviklik kujutlus hariduse rollist, kus erilist tähelepanu pööratakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmisele ning meie ühiskondade suutlikkusele pidada kultuuridevahelist dialoogi. Programmi aluseks on avar hariduskäsitlus, mis hõlmab nii väärtushinnanguid kui ka pädevusi. Nõukogu aitab kindlaks teha liikmete ees seisvaid ühiseid probleeme, pakub välja lahendusi ning tutvustab hea tava näiteid.

Vastu on võetud mitmeid olulisi tekste, mis aitavad tegevusi riiklikul tasandil fookustada, häid tavasid tutvustada ning seeläbi kogu Euroopas hariduse kvaliteeti tõsta. Nendeks on näiteks Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta (CM/Rec(2010)7), soovitus noorte mitteformaalse õppe edendamise ja tunnustamise kohta (CM/ Rec(2003)8), soovitus romade (mustlaste) ja rändrahvaste hariduse kohta Euroopas (CM/Rec(2009)4), soovitus riikide vastutuse kohta seoses kõrghariduse ja teadusuuringutega (CM/Rec(2007)6) ning soovitus teemal kultuuridevaheline dialoog ja „teise” kujutamine ajaloo õpetamise käigus (CM/Rec(2011)6E).

Veel üks koostöö valdkond on õigus kvaliteetsele haridusele. Selle raames töötatakse välja abinõusid ja praktilisi juhendeid, lähtudes eeldusest, et õigus haridusele on inimesi võimestav õigus ning kvaliteetne haridus on ülejäänud inimõiguste teostamise eeltingimus. Muu hulgas sõnastatakse riikide kohustusi seoses õigusega kvaliteetsele haridusele ning mitmekesisuse tunnustamise, kaitsmise ja edendamisega kvaliteetse hariduse abil.

Vabaühenduste roll

Vabaühendustel on haridusõiguse ja sellega seotud õiguste edendamisel ülisuur roll. Ametiühingud, õpilasesindused, õpetajate ja lastevanemate ühendused on kõik ühtviisi asendamatult vajalikud, eriti kohalikul ja riiklikul tasandil.

Euroopa tasandil on noorteorganisatsioonid leidnud võimalusi, kuidas ennast haridusküsimustes kuuldavaks teha. Sama on teinud ka üliõpilasorganisatsioonid, näiteks  Euroopa Tudengite Keskliit (AEGEE), Euroopa Üliõpilaskondade Liit (ESIB) ja Euroopa Kooliõpilasliitude Korraldusbüroo  (OBESSU), mis on koolide õpilasühenduste ning üld- ja kutsekeskhariduses tegutsevate liitude üleeuroopaline katusorganisatsioon. Nimetatud organisatsioonid soodustavad teabe, kogemuste ja teadmiste vahetamist õpilasorganisatsioonide vahel ning esindavad Euroopa kooliõpilaste ja tudengite seisukohti. Sarnaselt muude noorte- ja õpilasorganisatsioonidega teevad nad otseselt tööd selle nimel, et lõpetada Euroopa haridussüsteemides diskrimineerimine, parandada Euroopas antava hariduse kvaliteeti ja ligipääsetavust ning lahendada haridusliku ebavõrdsuse probleeme.

Euroopa noorteorganisatsioonide tähtsaim esindusorgan  Euroopa Noortefoorum käsitab haridust noortepoliitika strateegilise prioriteedina. Foorum kutsub üles tegelema haridusküsimustega terviklukult, tunnustades ja toetades nii kvaliteetset tasemeharidust, mitteformaalset haridust ja vabaharidust. Foorumi põhieesmärk on „ehitada üles tõeline elukestvalt ja laiapõhjaliselt õppiv ühiskond, kus väärtustatakse igasugust õppimist, kus noored saavad ise oma haridusteed suunata ning kus noorteorganisatsioone tunnustatakse kui kõige olulisemaid noortele kvaliteetse mitteformaalse hariduse pakkujaid”.¹²

Euroopa demokraatia- ja inimõigustealase hariduse võrgustik DARE on üleeuroopaline vabaühenduste ja muude organisatsioonide võrgustik, mille eesmärk on tähtsustada kodanikuharidust ja inimõigustealast haridust, edendada kultuuride- ja riikidevahelist koostööd ning parandada neis valdkondades hariduse kvaliteeti. Üks võrgustiku algatus on sünkroonsete aktsioonide päevad (SynAct), mida korraldatakse igal aastal inimõiguste päeva (10. detsembri) kandis.

Inimõigustealase hariduse selts (Human Rights Education Associates, HREA) on vabaühendus, mis toetab inimõigustealast õpet, aktivistide ja spetsialistide koolitamist, õppematerjalide ja ‑kavade väljatöötamist ning internetikogukondade moodustamist (näiteks HREA meililist).

Lõpumärkused

1 General Comment 13 on the right to education on Article 13 of the International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, 08/12/99. E/C.12/1999/10, para. 1; http://www.unhchr.ch
2  The Millennium Development Goals Report 2010, www.un.org/millenniumgoals/pdf/MDG Report 2010 En r15 -low res 20100615 -.pdf
3 Adult and Youth Literacy: Global Trends in Gender Parity, UIS Fact Sheet, September 2010, No. 3, issued by UNESCO Institute for Statistics www.unesco.org/education/ild2010/FactSheet2010_Lit_EN.pdf
4 2011. aasta augusti seisuga. 
5 General Comment No. 13 on Article 13 of ICECSR, 08/12/99. E/C.12/1999/10, para. 24.
6 Convention on the Rights of the Child, UN Doc A/44/49 (1989), para. 29(1)(d)
7 The promotion of equality of opportunity in education, Report of the Special Rapporteur on the right to education, Kishore Singh, GE.11-12940, 18 April 2011: www2.ohchr.org/english/bodies/hrcouncil/docs/17session/A-HRC-17-29.pdf
8 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, Kooli poolelijätmise vähendamine: oluline panus Euroopa 2020. aasta tegevuskavasse
ec.europa.eu/education/school-education/doc/earlycom_en.pdf
9 Early Childhood Care and Education Regional Report – Europe and North America, UNESCO,  WCECCE/Ref.4, 27 August 2010
unesdoc.unesco.org/images/0018/001892/189211e.pdf
10 Learning: The Treasure Within, UNESCO, Paris, 1996. www.see-educoop.net/education_in/pdf/15_62.pdf
11 http://youth-partnership-eu.coe.int
12 www.youthforum.org