Lastele ja noortele ei ole piisav, et neil on lihtsalt olemas inimõigused. Inimõigustealase kultuuri juurdumiseks ning tagamaks, et meie noored saaksid aru, kuidas taolistele õigustele juurdepääsu saada – ning neid õigusi alal hoida, kaitsta ja edendada – on neil vaja taolise eesmärgi saavutamiseks kujundatud haridust.

Käsiraamat Compass avaldati esmakordselt 2002sel aastal. Sellest ajast saadik on käsiraamatuga osutatud tuge arvukatele kutsetöötajatele ning kodanikuühiskonna tegijatele, kes on viinud inimõigustealast haridust lugematu arvu noorte eludesse Euroopas ja kogu maailmas. Käsiraamat Compass on tõlgitud 31 keelde ja on etendanud keskset rolli õigustepõhiste lähenemiste kujundamisel noorsoopoliitikas ja noorsootöös. Nii tekib inimõigustealane teadlikkus, mis võimestab õppijaid, saadab neid kogu elu jooksul ja taolist teadlikkust saab omakorda edasi anda tuleviku põlvkondadele. Tegemist ei ole ainult õppimisega, vaid ka demokraatliku kodanikuksolemise edendamisega pikemaajaliselt.

On eluliselt tähtis, et noortel avaneks võimalus näha elu läbi selle suurendusklaasi. Kiirestimuutuvas maailmas esineb küllalt palju kartust ja hirmu, mida õhutavad nii pikemaajalised trendid kui ka päevasündmused. Taolised väljakutsed võivad tunduda ülejõukäivad. Nende nägemine inimõiguste vaatevinklist võib anda taaskindlust ja usaldust, et meie ühiskonnad suudavad rakendada eetikapõhimõtteid ka väga keerulistele probleemidele – et inimesi saab ja peab toetama ning kaitsma isegi kõige katsumusrikastel aegadel.

Taoline teadmine on oluline anne.
 

Ma usun, et käsiraamat Compass jätkab inimõigustealase hariduse praktikute suunamisega nende tähtsas töös.

Marija Pejčinović Burić