Mis on aktivism?

Sõna „aktivism” hakati praeguses tähenduses kasutama umbes 100 aastat tagasi ning see seostub aktiivse tegutsemisega. Aktivist on isik, kes korraldab aktsioone mingisuguse muutuse saavutamiseks, tavaliselt poliitilistes või ühiskondlikes -küsimustes. Aktivism tähendab aktivistide tegevust – meetodeid, mida nad kasutavad, et muutusi tekitada.

Rahumeeleavaldajad ja õigus meelt avaldadat

Kaks Briti aktivisti korraldasid peaministri elukoha väravate ees Downing Streetil avaliku nimede ettelugemise. Üks neist, Maya Evans (23), luges ette Ühendkuningriigi kõigi hukkunud sõdurite nimed ning tema sõber jätkas pika iraaklaste nimekirjaga, kes teadaolevalt olid Iraagi sõjas elu -kaotanud. Maya arreteeriti selle teo eest, kuna ta ei olnud sellest eelnevalt politseile teatanud. Sündmust kajastati riiklikus ajakirjanduses ning -sellest kasvas välja arutelu sõnavabaduse ja meeleavaldusõiguse üle. Selle ja paljude sarnaste aktsioonide tulemusena nõustus valitsus läbi vaatama seaduse, mis keelas ilma politsei eelneva loata toimuvad meeleavaldused Londoni kesklinnas.
„Ma ei tahtnud, et mind arreteeritaks, aga enda arvates ma ei teinud midagi valesti, kui ma tol uduvihmasel teisipäevahommikul koos kolleegiga seal seisin ja sõjas hukkunud inimeste nimesid ette lugesin. Ma ei arva, et see on kuritegu, mille eest mind oleks tulnud arreteerida.” Maya Evans

Inimõiguste kontekstis tähendab aktivism inimõiguste kaitsmist kõikjal ja kõigil tasanditel, kus neid ohustatakse või rikutakse. Inimõigustealase aktivismi põhisisu on seega ebaõiglusele, kuritarvitustele, rikkumisele või diskrimineerimisele reageerimine ja püüd seda parandada. See eeldab valmisolekut inimesi aidata ning olla nendega solidaarne, võitlust nende austava ja väärika kohtlemise eest ning kaasaaitamist humaansema, võrdsema ja õigusi austava ühiskonna kujunemisele. Edukaid aktiviste iseloomustab järjekindlus, loovus, teotahe ja sageli ka julgus, kuid kõige tähtsam on usk inimestesse ja inimõigustesse. Nad usuvad sellise maailma võimalikkusesse, kus inimõigusi austatakse, ning tahavad seda saavutada.

Küsimus: Kas aktivistid on „tavalise” inimesega võrreldes väga erinevad? ­Milliseid aktivistile omaseid jooni peitub sinus endas?

Kahtlemata eeldab aktivism usku mingisse üllasse eesmärki või ideaali ning tavaliselt ka pidevat pikaajalist pühendumist. Näiteks:

• Keskkonnaaktivistid võidavad ühe lahingu ja hoiavad ära kivisöeelektrijaama ehitamise, kuid alustavad kohe uut kampaaniat, et võtta päevakorrast maha lennujaama lennuraja pikendamise kava. 
• Rahuaktivistid võitlevad 30 aastat selle nimel, et võetaks vastu rahvusvaheline maamiinide keelustamise konventsioon. 
• Kohalikud aktivistid, kes võitlevad haigla või spordisaali sulgemise vastu, lähenevad küsimusele iga võimaliku nurga alt ning kui üks meetod ei anna tulemusi, võtavad kasutusele järgmise. 

Kuigi me usume, et iga inimene on väikestviisi aktivist, kes võitleb kogu elu -jooksul mitmete oluliste eesmärkide eest, oleme käesolevas käsiraamatus aktivismi asemel rohkem rääkinud „tegutsemisest”. Ka traditsioonilises tähenduses aktivistid „tegutsevad”, kuid nad teevad seda pidevalt, kasutades paljusid eri meetodeid, ning tõenäoliselt ei lõpeta nad enne, kui on oma tegudega saavutanud mingisuguse mõju. Teie noorterühma liikmed ei hakka tõenäoliselt nii järjepidevalt tegutsema, vaid osalevad aeg-ajalt mõnes aktsioonis, ühendavad mõnikord jõud teiste aktivistidega ning töötavad mõnikord üksi mõne nende arvates olulise -probleemi lahendamiseks.

Küsimus: Kas oskate nimetada „üllaid eesmärke”, mille nimel te olete võidelnud? Kas haridus võiks olla üks selline „üllas eesmärk”?

Mida tähendab tegutsemine?

Kui me räägime rühma tegutsemisest, ei pea me silmas lihtsalt näiteks 2. peatüki harjutustes kirjeldatud tegevusi, vaid midagi, mille mõju ulatub rühma liikmetest endist kaugemale. Inimõigustealase hariduse osaks olev tegutsemine peaks lisaks hariduslikule väärtusele andma ka mingi ühiskondliku tulemuse. Näiteks:

• Kohaliku kodutute varjupaiga või pagulaste vastuvõtukeskuse külastamine aitab lõhkuda inimestevahelisi barjääre või eelarvamusi ning pakkuda -külastatavatele lohutust ja rõõmu. 
• Noorte inimeste poolt ajakirjandusväljaandele kirjutatud kiri, milles juhitakse tähelepanu rassistlikule või sallimatule suhtumisele, võib muuta ajakirjanduse noorte arvamuse suhtes tähelepanelikuks ning panna mõne ajakirjaniku -mõtlema iseenda eelarvamustele. 
• Kogukonnas korraldatud fotonäitus, kus kujutatakse keskkonna saastamise mõju ümbruskonnale, võib avada inimeste silmad ning käivitada suurema rahvaalgatuse selle probleemi lahendamiseks. 

Kõigi kirjeldatud aktsioonide eesmärk ja mõju ulatub rühma liikmetest kaugemale, kuid ühtlasi toimivad need noori endid võimestavalt ja kaasavalt. Praktiline tegutsemine aitab teoreetilist teadmist ellu rakendada. See võib anda inimõigustele tähenduse ja muuta need millekski positiivseks. Näha seda, et sinu teod võivad tuua kasu teistele – ja sulle endale –, on mõjus ja motiveeriv õppetund, mis kasvatab usku, et asjad võivad muutuda, kui me nende muutmise nimel tegutseme.

Küsimus: Kui olete töötanud rühmaga, kes viis ellu ka praktilisi tegevusi, siis ­milline mõju ja õpitulemused sellega saavutati?

Inimõigustealane haridus, tegutsemine ja aktivism – mille poolest nad erinevad?      

        • 2. peatüki õppeharjutused on suunatud põhiliselt rühmale endale: eesmärk on õpetada rühmas osalejaid. 
        • Välismaailmas tegutsemine on rühma jaoks haridusliku väärtusega, kuid sellel on ka väline eesmärk, mis keskendub mõnele maailma tegelikule probleemile. 
        • Nii elukutseliste kui ka osaajaga aktivistide kogu tähelepanu on suunatud konkreetsele välismaailmas asuvale probleemile. Aktivistid -jätkavad töötamist ja kampaaniate korraldamist seni, kuni nende eesmärk on saavutatud.

Kasvavad lapsed (Putos que a ta cria)

Lissaboni äärelinnas elavad Aafrika päritolu lapsed kasutasid muusikat, et saada üle ühiskonnas tõrjutuse tundest ning õpetada teistele lugu-pidamist kultuurilise mitmekesisuse suhtes. Rühm selgitab oma veebisaidil, et teise põlvkonna sisserändajad tunnevad tihti, „et nad on tõrjutud nii selles ühiskonnas, kus nad ise sündisid ja elavad, kui ka selles ühiskonnas, kus sündisid ja elasid nende vanemad. Muusika on alati olnud üks võimalus, kuidas selle olukorraga kaasnevat kimbatust ja pettumust väljendada.”

Seega otsustasid noored loomeinimesed kasutada räppi ja muid muusikastiile omalaadse ühiskonnaõpetusena, mis võiks noori motiveerida ja sotsiaalset sidusust suurendada. Nad edastasid oma sõnumit rütmi ja poeesia vahendusel ning innustasid ka teisi räppareid kasutama muusikat ühiskonna ümberkujundamise vahendina. Pärast mitme koolituse läbimist salvestas rühm Putos que a ta cria Euroopa Liidu noorteprogrammi toetusel kaks CD-plaati ja ühe DVD, osales mitmetel avalikel üritustel, korraldas inimõigustele pühendatud noortefestivali ning jagas motivatsiooni teistele räpparitele. „Hiphop on lõbus, aga see on ühtlasi sekkumistegevus.”
http://www.myspace.com/putosquiatacria

Inimõigustealase hariduse ja aktivismi tegevussihtide võrdlus 

Millal võib rühm tegutsema asuda?

Lühike vastus on: igal ajal. Käesoleva peatüki teises osas kirjeldatud kogukonnaaktsioone võib kasutada enne või pärast noortekeskuses või klassis läbi viidud õppeharjutust. Kui aktsioon korraldatakse pärast õppetööd, peaks rühmal olema probleemidest parem ülevaade ning kõige tõhusama tegutsemisvormi leidmisel võidakse olla loomingulisemad. Kui aga aktsioon toimub enne samasisulist õpet, on omakorda eeliseks see, et rühm on teemas juba sees ning on selle olulisust oma silmaga näinud.

Pidevalt inimõigustealase haridusega tegelevad õpetajad kasutavad tihti kord ühte, kord teist varianti sõltuvalt konkreetsest teemast, rühma huvist ja tead-likkusest ning võib-olla ka oma suhtest antud rühmaga. Oleme püüdnud seostada paljud käesolevas peatükis soovitatud aktsioonid mõne 2. peatüki harjutusega. Neile on viidatud lehekülje veerisel ning sageli haakub vastav aktsioon harjutuse lõpus esitatud punktiga „Ideid tegutsemiseks”. Peaaegu kõik aktsioonid sobivad kasutamiseks nii enne harjutust sissejuhatusena kui ka pärast harjutust, et lisada käsitletud teemadele praktiline mõõde.