Juhised

1. Selgitage, et harjutuse eesmärk on koostada „kaart” demokraatliku ühiskonna (ideaalmudeli) nelja osapoole omavahelistest suhetest.
2. Jagage osalejad nelja võrdsesse rühma, mis esindaksid demokraatia nelja osapoolt: riigiorganid, vabaühendused, meedia ja kodanikud.
3. Andke igale rühmale üks A4 formaadis paberileht ja pliiats märkmete tegemiseks ning paluge neil kümne minuti jooksul ajurünnaku korras kirja panna oma rühmale vastava osapoole ülesanded demokraatlikus ühiskonnas. Lõpuks peaksid nad välja valima viis kõige tähtsamat ülesannet.
4. Seejärel peaksid nad ette valmistama oma arvestuslehed. Andke igale rühmale üks suur paberileht (A3 või märkmetahvli paber) ja punane marker ning paluge kirjutada lehe ülaserva enda kehastatava osapoole nimetus ja selle alla tema viis kõige tähtsamat ülesannet.
5. Kogunege suurde rühma, kus väikesed rühmad tutvustavad oma arvestuslehti. Laske teistel selle kohta arvamusi ja mõtteid avaldada. Küsige, kas nad nõustuvad iga osapoole puhul välja pakutud põhiülesannetega. Soovi korral võivad rühmad saadud tagasiside põhjal oma ülesannete loendeid muuta. 

6. Nüüd paluge kõigil minna tagasi oma nelja rühma ning jagage välja rohelised markerid. Paluge neil läbi viia 15-minutiline ajurünnak, et loetleda asju ja tegevusi, mida neil on oma ülesannete täitmiseks vaja ülejäänud osapooltelt. Kui see aeg hakkab lõppema, paluge rühmadel välja valida iga ülejäänud osapoole kohta kaks kõige olulisemat neile esitatavat nõudmist ning kirjutada need rohelise markeriga eraldi pealkirjade all paberile.
7. Jagage välja mängureeglite leht, vaadake see koos läbi ning veenduge, et kõik on ülesandest aru saanud. Seejärel paluge rühmadel asetada oma arvestuslehed nelinurkselt ruumi keskele põrandale umbes ühemeetriste vahedega (vt joonist). Paluge iga rühma liikmetel seista oma arvestuslehe juurde.
8. Andke igale rühmale kätte nende 6 lõngariba, kleeplint ja sinine marker.
9. Nüüd algavad läbirääkimisvoorud. Iga voor peaks kestma 10 minutit. Meenutage osalejatele, et eesmärk on tuua välja erinevate osapoolte vahelised suhted ning kui mõni osapool kellegi teise nõudmisega nõustub, tuleks vastava kohustuse tähistamiseks nende osapoolte lehtede vahele teibiga kinnitada üks lõngariba.
10. Minge edasi analüüsi ja hindamise juurde nii, et osalejad istuvad koos ümber kaardi. 

Analüüs ja hindamine

Paluge osalejatel vaadata põrandale moodustunud kaarti ning arutleda läbi viidud harjutuse üle.

• Kas oli raske välja mõelda ülesandeid, mida riigiorganid, vabaühendused, meedia ja kodanikud demokraatlikus ühiskonnas täidavad?
• Kas väikeste rühmade sees tekkis lahkarvamusi, milliste teiste osapoolte nõudmistega tuleks nõustuda ja millistega mitte?
• Millised teie rühma nõudmised lükati tagasi? Miks? Kas teie meelest põhjustaks samasugune olukord tegelikus elus probleeme?
• Kas mõni rühm nõustus endale võtma mõne kohustuse, mille vajalikkusele nad varem polnud mõelnud? Mida nad sellest nüüd arvavad?
• Kas harjutus näitas inimestele demokraatliku ühiskonna kohta midagi uut, mida nad varem ei teadnud? Kas oli midagi üllatavat?
• Milliseid õigusi see harjutus puudutab?
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 29 öeldakse: „Igaühel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine.” Millised on praegu kõige tähtsamad kohustused teie elus?
• Kuidas saavad eri osapooled tagada seda, et kellegi õigusi ei rikuta?
• Mida saavad eri osapooled teha selleks, et igal inimesel oleks võimalik saada inimõigustealast haridust? 

Nõuandeid korraldajatele

Nelja eri värvi lõnga (igale osapoolele oma värv) kasutamine muudab tekkiva kaardi pilkupüüdvamaks ning aitab seoseid paremini esile tuua. Näiteks kõik kodanike nõudmised tähistatakse kollase ja meedia nõudmised musta lõngaga.

Kui rühmad on oma ülesannete loetelud koostanud, ärge kulutage 5. punkti juures liiga kaua aega nende arutamisele suures rühmas. See peaks olema üksnes tõukeandjaks järgnevale tööle väikestes rühmades. Rühmadele võib olla abiks see, kui nad teiste rühmade ülesanded endale üles märgivad või meelde jätavad.

Kui mõnel rühmal on raskusi enda esindatava osapoole ülesannete nimetamisega, paluge neil mõelda sellele, mida see osapool ühiskonnas teeb ja mis jääks puudu siis, kui seda olemas ei oleks. Alustuseks võite tuua ka mõned näited.

• Riigiorganid koostavad seadusi, valivad üldised poliitikasuunad ning tagavad riigieelarve täitmise.
• Vabaühendused teevad lobitööd vähemusrühmade huvide kaitseks, tõstatavad riigiorganite (või opositsiooni) poolt tähelepanuta jäetud küsimusi ning korraldavad kampaaniaid seaduste muutmiseks. 
• Ajakirjandus avaldab ülevaateid riigiorganite poliitikast, uurib probleeme, esitab analüüse ja kommentaare.
• Kodanike ülesannete hulka kuuluvad kõik demokraatliku ühiskonna jaoks olulised tegevused: parlamendivalimistel kandideerimine, inimõiguste eest võitlemine, teatud rühmade huve kaitsvate organisatsioonide loomine, poliitika kritiseerimine, poliitilises elus osalemine ja palju muud. 

Oma nõudmistest loendite koostamise kohta (5. punkt) öelge osalejatele, et nende nõudmised teistele osapooltele peaksid olema realistlikud. Kaasnevad kohustused peaksid olema teiste jaoks vastuvõetavad. Seega tuleks vältida ebaõiglaste või ebamõistlike nõudmiste esitamist.

Vältige osapoolte läbirääkimiste (9. punkt) kujutamist võistlusena. Samuti ei tohiks nendele kuluda liiga palju aega. Rõhutage, et rühmad peaksid üles näitama koostöövalmidust. Eesmärk peaks olema luua ühiskond, kus kõik osapooled teevad koostööd igaühe rahulolu saavutamiseks. Seetõttu peaksid kokkulepped sündima suhteliselt kiiresti: kui mõne osapoole nõudmine näib rühmale mõistlik, peaks ta sellega nõustuma ja ebamõistlikud nõudmised tagasi lükkama. Kui mõni nõudmine on vastuoluline, tuleks see jätta hilisemaks aruteluks.

Kui rühmadel on raskusi, et mõelda välja teistele esitatavaid nõudmisi ja nendega kaasnevaid kohustusi, võite tuua meedia ja kodanike näite: ajakirjanikud vajavad vihjeid selle kohta, kus midagi toimub, ning kodanike kohustus on meediat informeerida ning vajadusel otseallikana intervjuusid ja ütlusi anda.

Variandid

Tegevust saab lihtsamaks või keerukamaks muuta vastavalt ühiskonna osapoolte arvu vähendamise või suurendamisega. Näiteks võite lisada ettevõtjad, vähemused või ebasoodsas olukorras olevad isikud. See aga võib muuta läbirääkimised palju keerulisemaks, mistõttu kõik rühmad võib-olla ei peagi kõigiga läbi rääkima. Samuti võite muuta ühiskonna osapoolte nimetusi nii, et need oleksid noorte igapäevaelule lähedasemad: noored inimesed kodanike asemel ja kool riigiorganite asemel.

Tegevuse lihtsustamiseks võib sellest mõne osapoole eemaldada: näiteks võib kasutada ainult kodanike ja riigiorganite kategooriaid. See võib olla eelistatav väikese rühma puhul.

Üks variant on viia harjutus läbi ilma arvestuslehtedeta. Sel juhul peaks ühe rühma liige hoidma läbirääkimiste ajal lõngariba ühest otsast ning pakkuma teist otsa teise rühma liikmele. Kui kõik lahtised lõngaotsad sel viisil vastu võetakse, on protsessi lõpuks kogu ühiskond füüsiliselt üksteisega seotud.

Soovitusi jätkutegevusteks

Rühm võib kaaluda kaardi täiendamist, lisades sellele veel ühiskonna osapooli (vt alapunkti „Variandid”). Selguse suurendamiseks võivad nad joonistada kaardi kokku ühele paberilehele. Mõelge sellele, milliste osapoolte vahelised sidemed on teie ühiskonnas puudulikud ja mida saaks teha selle olukorra parandamiseks.

Kui rühm tahaks mõelda sellele, mis suunas ühiskond liigub või täpsemalt millisena nad sooviksid selle arengut näha, võib neile meeldida harjutus "Meie tulevikud".

Ideid tegutsemiseks

Viige harjutus uuesti läbi, kuid seekord kasutage seda tegeliku olukorra analüüsimiseks, võttes aluseks kohalike riigiorganite, meedia, vabaühenduste ja kodanike reaalsed vastastikused suhted. Tehke kindlaks, millised suhted vajaksid parandamist, ning juhtige sellele päriselu osapoolte tähelepanu, näiteks kirjades, blogides või kohalikus ajalehes ilmuvas artiklis. Et alustuseks kohe midagi praktilist ära teha, võite asuda parandama oma organisatsiooni, kooli või noortekeskuse sidemeid teiste osapooltega.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Mängureeglid

1. Harjutuse eesmärk on, et iga osapool veenaks teisi osapooli oma nõudmistega nõustuma.
2. Läbirääkimised toimuvad kahe osapoole vahel paaridena kolmes voorus:
   • 1. voor: kodanikud ja vabaühendused, meedia ja riigiorganid;
   • 2. voor: kodanikud ja meedia, vabaühendused ja riigiorganid;
   • 3. voor: kodanikud ja riigiorganid, meedia ja vabaühendused.
3. Igas voorus otsustavad paarid ise, kumb alustab. Seejärel esitavad nad oma nõudmised üksteisele kordamööda.
4. Nõudmiste esitamisel tuleks need sõnastada selgelt ja lühidalt. Samuti tuleks selgitada, mis sellega kaasneb ning miks see oluline on ehk kuidas see aitab antud osapoolel oma ülesandeid täita.
5. Nõudmisega nõustumise või selle tagasilükkamise üle otsustamisel peaksid rühma liikmed kaaluma, kas see on õiglane ning kas see on teostatav.
6. Nõudmisega nõustumise korral kinnitatakse nende kahe osapoole arvestuslehtede vahele nõudmise esitaja lõngariba, mis tähistab kokkuleppele jõudmist. Nõudmisega nõustunud rühm peaks tegema oma arvestuslehele sinise markeriga lühikese märke selle kohta, millega nad nõustusid ja millised kohustused sellega kaasnevad.
7. Kui teine rühm lükkab nõudmise tagasi, pannakse vastav lõngariba kõrvale.
8. Korrake läbirääkimisi seni, kuni kõik nõudmised on läbi arutatud.
9. Igas voorus korratakse protsessi nii kaua, kuni kõigi nelja osapoole vahel on ühendused loodud.
10. Protsessi lõpptulemusena tekib kaart, mis kujutab demokraatliku ühiskonna osapoolte vahelisi suhteid. Igale osapoolele jääb arvestusleht, millele on punase markeriga kirjutatud tema ülesanded, rohelise markeriga tema nõudmised teistele osapooltele ning sinise markeriga tema kohustused, mille ta on nõustunud teiste osapoolte soovil endale võtma. Värvilised lõngad sümboliseerivad üksteisele esitatud nõudmisi ja tegevusi.