Juhised

Harjutus jaguneb kolmeks osaks: 1. osa – eluvõrgu loomine, 2. osa – selle hävitamine, 3. osa – ajurünnak looduskaitsemeetmete nimetamiseks.

1. osa

1. Paluge osalejatel seista ringis.
2. Selgitage, et nende ülesanne on ehitada eluvõrgu mudel.
3. Teie alustate. Hoidke lõngakera käes ja nimetage mõni roheline taim, näiteks kapsas.
4. Hoidke lõnga otsast kinni ja visake kera mõnele ringi vastasküljel asuvale mängijale. Tema peab selle kinni püüdma. Nüüd olete kahekesi lõngaga ühendatud.
5. Kera kinni püüdnud osaleja peab nüüd nimetama mõne kapsast sööva looma, näiteks kapsauss. Seejärel hoiab ta lõnga ühes käes ja viskab kera järgmisele mängijale.
6. Kolmas mängija peab nüüd nimetama mõne elusolendi, kes sööb kapsausse, näiteks lind. Kui ta oskab täpsustada, võib ta nimetada ka liigi, näiteks rästas. Seejärel viskab ta kera neljandale mängijale.
7. Jätkake mängu nii, et lõngakera lendaks üle ringi edasi-tagasi, kuni on tekkinud eluvõrku sümboliseeriv siksakiline võrk. 

2. osa

8. Nüüd paluge osalejatel üksteise järel nimetada eluvõrku ohustavaid tegevusi või nähtusi (näiteks kiirteede ehitamine põllumaadele, kalavarude ülepüük, fossiilkütuste põletamine). Igaüks, kes on oma variandi nimetanud, laseb lõngast lahti.
9. Kui kõik on rääkinud, paluge osalejatel vaadata kasutult põrandal lebavat sassis lõngapundart. Öelge neile, et selline võib olla meie maailm, kui me midagi ei tee, aga see ei pea nii olema. Me kõik saame teha lihtsaid asju, et praegust olukorda natuke parandada.

3. osa

10. Paluge osalejatel üksteise järel anda mõni lihtne praktiline lubadus looduse säästmiseks. Näiteks lülitada arvuti välja, kui seda ei kasutata, süüa vähem liha, lennata vähem lennukiga jne.
11. Igaüks, kes oma lubaduse annab, tõstab maas oleva lõnga jälle suvalisest kohast üles.
12. Lõpetuseks vaadake tekkinud uut võrku. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, et see ei ole enam samasugune võrk. Endist võrku ei saa enam taastada, sest väljasurnud liike enam ellu äratada ei saa. 

Analüüs ja hindamine

Küsige kõigepealt osalejatelt, mis tunne oli näha võrgu hävimist ja seejärel luua uus võrk. Seejärel rääkige seonduvatest teemadest ning sellest, mida on vaja teha keskkonna kaitsmiseks.

• Mis tunne teil oli, nähes võrgu järkjärgulist hävimist?
• Kas toiduahelatesse kuuluvaid loomi ja taimi oli lihtne nimetada? Kui head on osalejate teadmised loodusõpetusest?
• Kas see läheks teile korda, kui näiteks jääkarud 10 aasta pärast välja sureksid?
• Mis tunne teil oli, nähes uue võrgu kujunemist?
• Kas oli lihtne välja mõelda elulisi tegevusi, millega te saaksite oma mõju keskkonnale vähendada?
• Kui tõhusad on sellised üksikud abinõud?
• Kelle kohustus on keskkonda kaitsta? ÜRO, riikide valitsuste, vabaühenduste, üksikisikute?
• Looduslik tasakaal on väga keeruline nähtus ning ühe konkreetse tegevuse üldisi tagajärgi on raske ennustada. Kuidas saab sellises olukorras teha otsuseid planeedi ressursside kõige sobivama kasutamise kohta?
• Kuidas tuleks teha otsuseid ressursside kasutamise kohta? Näiteks kas raiuda maha mets, et hakata seda maad kasutama põllukultuuride kasvatamiseks? See on kasulik põllumajandusega tegelevatele inimestele, kuid see kasu tuleb metsandusega elatist teenivate töötajate arvelt. Siin on küsimus õiglastes valikutes.
• Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 1 öeldakse: „Endale seatud eesmärkide nimel võivad kõik rahvad vabalt käsutada oma loodusvarasid ja ressursse […]” Kas see tähendab, et rahvastel on õigus keskkonda kahjustada?
• Me vajame keskkonda toidu ja puhta õhu saamiseks. Me ei saaks elada ilma tervisliku keskkonnata. See on elu eeltingimus. Kas meie kohus keskkonda kaitsta on seetõttu ülimuslik meie õiguse suhtes seda vabalt käsutada (sarnaselt sellega, kuidas meie kohus austada teiste inimeste õigusi ja vabadusi piirab meie endi õigusi indiviididena)?
• Kas meil on vaja uusi inimõigusi, mis kaitseksid meid kliimamuutuste tagajärgede eest? 

Nõuandeid korraldajatele

See harjutus toimib kõige paremini 10–15-liikmelises rühmas. Kui osalejaid on palju, jagage nad mitmesse rühma.

Iga harjutuse käigus nimetatud toiduahel peaks vastama tegelikus elus esinevatele või vähemalt mõeldavatele seostele: näiteks hein – lambad – inimesed; plankton – vaalad; plankton – heeringad – sead (sigu söödetakse sageli kalajahuga) – inimesed – tiigrid. Ärge unustage, et looma surma korral lagundavad tema keha bakterid ning tekkivad mineraalid jõuavad uutesse rohelistesse taimedesse. Nii algab eluring otsast peale. Miljardid sellised omavahel seotud ringid moodustavadki eluvõrgu.

Püüdke panna osalejaid mõtlema võimalikult paljudele erinevatele toiduahelatele. Näiteid võib otsida metsast, mägedest, rabadest, soodest, tiikidest, jõgedest ja meredest. Vajadusel võite sekkuda ja öelda näiteks, et nüüd kannab vihm mineraalained merre, kus neist saab fütoplanktoni toitaine. Et minna mere ökosüsteemist üle maismaale, võib keegi öelda, et rannakrabi ära söönud merikajakas lendas sisemaale põllult toitu otsima ja suri seal. Kui mõni mängija ei oska ahela järgmist lüli välja mõelda, võib ta küsida teistelt nõuandeid.

Teises osas ei teki pärast seda, kui esimesed mängijad oma lõngast lahti lasevad, mingit erilist efekti, sest ülejäänud ristuvad lõngad hoiavad võrku veel enam-vähem koos. Ent pikkamööda tekib põranda keskele kasutu lõngakuhi, mille ümber seisavad abitult inimesed.

Analüüsi osas peaksite olema valmis mõnedeks vastuolulisteks vastusteks küsimusele selle kohta, mis võib võrku kahjustada. Näiteks taimetoitlased võivad öelda, et võrku kahjustavad liha söövad inimesed. Te peaksite selle seisukoha rahulikult ära kuulama ning küsima teistelt mängijatelt nende arvamust. Sellel etapil tuleks aga vältida suurde vaidlusse laskumist. Viige kõigepealt mäng lõpuni ning tulge teema juurde tagasi analüüsi ja hindamise osas.

Ärge takerduge väitlustesse, vaid järgige harjutuse eesmärki – illustreerida inimtegevuse mõju keskkonnale.

Häid näiteid edulugudest võite leida aadressil www.ecotippingpoints.org. Samuti peaksite otsima kohalikke teabeallikaid. Näiteks Portugalis jagab ühendus Quercus (www.quercus.pt)  televisioonis regulaarselt teavet keskkonnaprobleemide kohta ning annab nõu, kuidas inimesed saaksid oma mõju keskkonnale vähendada ja keskkonnasõbralikumalt elada. Enne inimõiguste ja keskkonna temaatika seoste kohta küsimist võib olla kasulik läbi lugeda 5. peatükis esitatud taustateave.

See harjutus sobib hästi loodusteaduste tundi. 

Variandid

Kui osalejad nimetavad teises osas näiteid tegevustest, mis eluvõrku lõhuvad, lõigake iga näite ajal kääridega läbi üks lõng. Pikkamööda võrk hävib ning lõpuks on kõigi jalgade ees ainult kasutud lõngaribad. Rikutud võrk on väga mõjus kujund ja maailmas valitsev olukord on tõesti masendav, kuid oluline on, et harjutus ei tekitaks inimestes abituse või jõuetuse tunnet. Seetõttu tuleks kindlasti jätkata lühikese ajurünnaku või aruteluga, kus käsitletakse ka praegu keskkonna kaitsmisel tehtavaid edusamme.

Soovitusi jätkutegevusteks

Paluge osalejatel ajurünnaku korras nimetada kohalikke või ülemaailmseid edulugusid keskkonnakaitse valdkonnast. Kõik ei ole veel lootusetu. Kõikjal maailmas töötavad paljud inimesed selle nimel, et anda tulevastele põlvedele üle kestlik keskkond. Organisatsiooni ACT International Alliance avaldatud publikatsioon „Tackling climate change: Communities making a difference” sisaldab selle kohta mitmeid elulisi näiteid.

Harjutust võib kasutada tegevusena, mis aitab käivitada arutelu inimõiguste ja keskkonnatemaatika seostest. Näiteks kas õigus keskkonnale võiks olla samuti üks inimõigus? Kas keskkonna väärtus tuleneb üksnes selle kasulikkusest elusolendite jaoks või on sellel ka mingi olemuslik iseseisev väärtus? Kas loomadele õiguste andmine on loogiline? (Lugege ka taustateavet).

Ressursside säästev kasutamine eeldab poliitilist tahet, aega, pingutust ja raha. Mõelge sellele, kui palju rohkem kõik riigid võiksid ära teha keskkonnahariduse, teadusuuringute ja praktilise keskkonnakaitse vallas, kui nad ei kulutaks nii palju relvastusele ja sõjaväele. Kui rühm tahaks selliste küsimustega põhjalikumalt tegeleda, võib nendega läbi viia harjutuse "Kui palju raha me vajame?".

Kliimamuutused mõjutavad kõiki elusolendeid. Kliimamuutuste raskemad tagajärjed, näiteks üleujutused, kõrbestumine ja merevee taseme tõus, sunnivad paljusid inimesi oma praegusest elukohast mujale kolima. Kui rühma huvitavad mõned kliimapagulastega seotud küsimused, võite kasutada harjutust "Kolm asja".

Ideid tegutsemiseks

Lööge kaasa kohalikes keskkonnaprojektides. Selles valdkonnas tegutseb palju vabaühendusi, kellega ühendust võtta.

• Youth and Environment Europe (YEE) on enam kui neljakümne piirkondliku ja riikliku noorte looduskaitseorganisatsiooni katusorganisatsioon, mis tegeleb looduse ja keskkonna uurimise ja kaitsmisega kõikjal Euroopas.  www.tigweb.org
• Euroopa kliimameetmete võrgustik (Climate Action Network Europe, CAN-E) on Euroopa juhtiv kliima- ja energiaküsimustega tegelev võrgustik. Sellesse kuulub üle 127 liikme 25 Euroopa riigist ning tegevuse eesmärk on hoida ära ohtlikke kliimamuutusi ning edendada Euroopas säästvat energia- ja keskkonnapoliitikat. 
• Liikumine Friends of the Earth www.foei.org
• Maailma Looduse Fondi võrgustik teeb koostööd maailma riikide valitsuste, ettevõtjate ja kogukondadega, et nii inimesed kui ka loodus saaksid oma õiglase osa planeedi loodusvaradest. . www.wwf.org

Vähendage oma isiklikku CO₂-jalajälge. Aadressil www.cutco2.org leiate selle kohta mitmeid praktilisi nõuandeid. Samuti võite leida ideid Facebookis loodud rühmast, mille liikmed otsivad võimalusi oma CO₂-jalajälje vähendamiseks.

Lisateave

Looduses on kõik üksteisega seotud. Kõik elavad ja elutud asjad on seotud mitmesuguste ringlustsüklite, näiteks süsinikuringluse ja veeringluse kaudu. Toiduahelad kuuluvad samuti selliste tsüklite hulka. Toiduahel saab alguse sellest, kui roheline taim kasutab elamiseks ja kasvamiseks päikesekiirgusest ning mullas ja vees leiduvatest mineraalainetest saadud energiat. Kui selline roheline taim, näiteks kapsas, ära süüakse, kasutab selle lehtedesse kogunenud mineraalaineid ja energiat elamiseks ja kasvamiseks järgmine elusolend, näiteks kapsauss. Iga sellise looma ärasöömise korral kanduvad energia ja mineraalained piki toiduahelat edasi. Kui toiduahela tipus olev loom sureb, söövad tema keha ära seda lagundavad bakterid. Kehas olnud mineraalid aga jõuavad taas rohelistesse taimedesse ja algab uus toiduahel.