Liikmesriikide peamine kohustus on „ tagada igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all, konventsiooni I osas määratletud õigused ja vabadused“, (mis hõlmab erinevate protokollide lepinguosaliste riikide jaoks kohustust tagada nendes protokollides defineeritud õigused ja vabadused).
“Igaüks” on väga lai mõiste:
- hõlmatud on ka asjassepuutuva riigi mittekodanikud sarnaselt kodanikele; õigused ei ole ainult kodanikele;
- hõlmatud on nii juriidilised isikud (nt ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja juriidilise isikuna registreeritud ühendused) kui füüsilised isikud (nt üksikisikud ja inimeste rühmad):
“Nende jurisdiktsiooni all” tähendab tavaliselt sama nagu „riigi territooriumil“, kuid Kohus on oma pretsedendiõigusega seda laiendanud erandlike juhtumite hõlmamiseks, kus riigi esindajad (nt diplomaadid või sõjaväelased) asuvad välisterritooriumil teiste üle kontrolli ja võimu teostamas või kus riik kontrollib sõjalise aktsiooniga faktiliselt piirkonda väljaspool riigi territooriumi.
Põhiõigused ja -vabadused
Mõnede tehniliste terminite tähendused
Alljärgnevatel käesolevas juhendis kasutatavatel terminitel on konventsiooni kontekstis eriline tähendus:
- piiramatud õigused on õigused, mida ei saa tasakaalustada teiste üksikisikute vajaduste või mingi üldise avaliku huviga. Need võivad alluda spetsiifilistele eranditele, nt õigus isikuvabaduse puutumatusele artiklis 5, või mitte ühelegi, kui neid nimetatakse absoluutseteks õigusteks, nt vabadus mitte piinatud saada, artikkel 3;
- piiratud õigused on õigused, millesse võib sekkuda, et kaitsta teise isiku või laiema avalikkuse huve, nt õigus era- ja perekonnaelule, artikkel 8;
- negatiivsed kohustused kohustavad riigivõime hoiduma tegutsemast viisil, mis põhjendamatult sekkub konventsiooni õigustesse. Enamik konventsiooni õigusi on sõnastatud sellisel moel;
- positiivsed kohustused kohustavad riigivõime astuma aktiivseid samme, et tagada konventsiooni õigused. Enamikel juhtudel ei ole need tekstis otsesõnu esitatud, kuid Kohus on nende olemasolu eeldanud.
