Kuigi enamik meist saab üldiselt aru, mida globaliseerumine tähendab, on see siiski keeruline mõiste, mis seostub inimõigustega mitmel erineval moel.
Sõnaga „globaliseerumine” tähistatakse mitmesuguseid majanduslikke, kultuurilisi, ühiskondlikke ja poliitilisi muutusi, mis maailma umbes viimase 50 aasta jooksul on mõjutanud, alates paljukiidetud infotehnoloogilisest revolutsioonist kuni riigipiiride ja geopoliitiliste eraldusjoonte nõrgenemiseni kaupade, teenuste ja kapitali üha kasvava riikidevahelise liikuvuse tingimustes. Globaliseerumist ühel või teisel moel iseloomustavateks tunnusteks peetakse näiteks tarbijate maitse ühtlustumist, suurfirmade võimu tugevnemist ja laienemist, nii rikkuse kui ka vaesuse järsku kasvu, toidu ja kultuuri „mäkdonaldistumist” ning liberaaldemokraatlike ideede laialdast levikut¹. 
Shalmali Guttal

Globaliseerumist või kirjeldada kui kõigi maailma riikide üha tihedamat majanduslikku lõimumist rahvusvahelise kauba- ja teenustevahetuse liberaliseerumise ning sellest tingitud mahukasvu, vähenevate transpordikulude, rahvusvahelise kapitali kasvava sissetungi, maailma tööjõu tohutu kasvu ning tehnoloogia, eriti sidetehnoloogia, kiire ülemaailmse leviku tagajärjel. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee

Olenemata valitud definitsioonist on selge, et globaliseerumine avaldab tänapäeval mõju praktiliselt kõigile elu- ja ühiskonnavaldkondadele. Globaliseerumine on kõikjal ning avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju.

Väidetavalt põhjustab globaliseerumine ühelt poolt inimõiguste rikkumisi, kuid võimaldab inimõiguste kaitsjatel teiselt poolt võidelda sellest tingitud ohtude ja negatiivse mõju vastu. Globaliseerumise tagajärjel väheneb põllumajandustootjatele nende saaduste eest makstav hind ning suureneb motivatsioon ebaõiglaste töötingimuste loomiseks, kaasa arvatud lapstööjõu kasutamiseks.

Kuid samas võimaldab globaliseerumine saavutada täiesti uue taseme suhtevõrgustike loomises. Tänu sellele saavad tekkida ülemaailmse haardega inimõiguste kaitse liikumised, mis töötavad näiteks selle nimel, et juurutada õiglast kaubandust, vähendada lapstööjõu kasutamist ning edendada universaalsete inimõiguste kultuuri.

Küsimus: Kas oskate tuua oma kogemustest ühe positiivse ja ühe negatiivse näite globaliseerumise mõju kohta?

Globaliseerumise mõju

Majanduses seostub globaliseerumine kapitalismi kui majandussüsteemi arenguga. Tihti on selle aluseks usk turgude isereguleerumisvõimesse. Globaliseerumise tagajärjel on tekkinud majanduslik vabadus ning see on väidetavalt toonud kaasa elatustaseme tõusu kõikjal maailmas, vaatamata sellele, et suhteline vahe rikaste ja vaeste vahel kasvab.

Globaliseerumine on seotud rahvusvahelise kaubanduse arengu ning kaupade ja teenuste tootmise ülemaailmse levikuga. See on saanud võimalikuks tänu tollimaksude, eksporditasude, impordikvootide ja muude kaubandustõkete vähendamisele ning kapitali ja investeeringute liikumispiirangute kaotamisele.

Globaliseerumine on suurendanud tööde tellimist allhanke korras ning ettevõtete liikumist madalate maksumääradega piirkondadesse. Allhanked võimaldavad hargmaistel korporatsioonidel otsida kogu maailmast kõige odavamalt töötavaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ning neid siis intensiivselt ära kasutada. Väikestel ja keskmistel ettevõtetel omakorda on raske ülemaailmses konkurentsis pinnale jääda ning ühtlasi oma töötajate õigusi tagada. Hargmaiste korporatsioonide vastutusele võtmine inimõiguste rikkumiste eest on raskendatud, kuna nende registreeritud asukoht ja tegelik tegevuskoht asuvad tihtipeale eri riikides.

Globaliseerumise mõjul on erastatud ka mitmeid avalikke ja kommunaalteenuseid, näiteks veevarustusvõrgud, tervishoid, julgeolek ja isegi vanglate juhtimine. Viimasel ajal on hakatud käsitlema majandusliku hüvisena näiteks ka selliseid kaupu nagu seemned ja ravimid, mis on seetõttu lisatud kaubanduskokkulepete kohaldamisalasse.

Globaliseerumine on kaasa aidanud ettevõtete sotsiaalse vastutuse arengule ning tekitanud suuremat huvi hargmaiste korporatsioonide ja muude erasektori esindajate aruandekohustuse suhtes, kui nende tegevus avaldab negatiivset mõju keskkonnale, kogukondadele jne. Praegusel ajal koostab üha suurem hulk ettevõtteid oma tegevuse jaoks käitumiseeskirju. Tarbijate boikottide ja kampaaniate tulemusena on hargmaised korporatsioonid hakanud rohkem tähelepanu pöörama sotsiaalse vastutuse teemale ja oma mainele.

Rahvusvahelised majandusinstitutsioonid

Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) toetab majandusraskustes olevaid liikmesriike poliitikanõuannete ja finantsabiga ning töötab koos arenguriikidega nende makromajandusliku stabiilsuse saavutamise ja vaesuse vähendamise nimel. Rahalise abi andmise tingimusena nõuab IMF riikidelt kindlate meetmete võtmist ja reeglite järgimist. IMFi meetmete seos inimõigustega on nõrk või puudub üldse, sest põhiliselt tegeletakse majanduse ja rahanduse korrashoiu küsimustega.
Maailmapank (World Bank) pakub arengumaadele laenu, et vähendada vaesust ning soodustada välisinvesteeringute tegemist, rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuigi Maailmapank omab arengumaade üle suurt mõjuvõimu ja esindab 186 riiki, on selle otsene juhtimine üksikute tugeva majandusega riikide kontrolli all. 1990. aastatel töötasid nii Maailmapank kui ka IMF välja meetmeid, millega vähendati turgude regulatsiooni, soodustati privatiseerimist ja kahandati valitsussektorit.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organization, WTO) tegeleb rahvusvahelise kaubanduse järelevalve ja liberaliseerimisega. 1995. aastal asutatud WTO reguleerib ühinenud riikide vahelist kaubandust, aitab korraldada ja sõlmida kaubanduskokkuleppeid ning pakub võimalust vaidluste lahendamiseks eesmärgiga tagada WTO kokkulepete järgimine.

Küsimus: Millist mõju avaldab globaliseerumine teie organisatsioonile või koolile?

Poliitikavaldkonnas on globaliseerumise tõttu tekkinud olukord, kus ühes riigis toimuvad arengud mõjutavad suuresti ka teisi riike, mistõttu näiteks kodumaal vähest toetust omavad poliitikud võivad välisriikide poliitilise toe najal siiski võimul püsida. Majandusliku ja rahandusliku võimu koondumine vähendab riikide sisepoliitiliste osapoolte mõjuvõimu ja mõjutab demokraatlikke protsesse. Rikkuse ülimalt ebavõrdne jaotumine suurendab ühiskonnas ebavõrdsust ja pingeid ning ohustab kõigi inimeste sotsiaalsete õiguste teostamisvõimalusi. Sageli sõlmivad valitsused kaubanduslepinguid isekeskis, ilma et avalikkus vähimalgi määral otsustusprotsessis osaleks. Inimõiguste küsimusi kaubanduslepingutes tavaliselt ei käsitleta, isegi kui need lepingud võivad avaldada mõju ka inimõiguste valdkonnas.

Teisalt võib globaliseerumise teeneks pidada demokraatia laiemat levikut ja suuremat teadlikkust inimõigustest. Väga suurtele tehnoloogilistele lõhedele vaatamata on see soodustanud meedia demokratiseerumist sotsiaalvõrgustike kaudu. Nii on saanud tekkida liikumised, mis avaldavad survet, et muuta poliitikat avatumaks, lõpetada korruptsiooni ja võimu kuritarvituste karistamatus ning parandada kodanike poliitilist esindatust.

Kultuuri valdkonnas seostub globaliseerumine sidevõrkude arengu, kasvavate teadmiste ja globaliseerumist käsitlevate ideoloogiliste aruteludega, mis rajavad pinnast üldise heaolu saavutamiseks vajalikele tegevustele.

Globaliseerumise mõjul on inimeste elustiilid ja tarbijate harjumused ühtlustunud. Kultuuriline globaliseerumine mõjutab ka meediakajastusi, võimaldades saada kiiresti teavet maailma eri paigus toimunud tragöödiate kohta ning algatada abiaktsioone. Meedia globaliseerumine on toonud kaasa ka selle, et ülemaailmsed meediaväljaanded on koondunud väga suurte monopolide kätte. Siit tuleneb võimalik kallutatuse ja vähese objektiivsuse oht.

Globaliseerumine on aidanud kaasa varasemast erineva kogukonnatunnetuse tekkele ning soodustanud näiteks digitaalsete kogukondade kujunemist. Samuti on see aidanud levitada ja tutvustada kunstilisi saavutusi, sünnitanud uusi muusikažanre ning innustanud inimesi katsetustele eri rahvusköökide toitudega. Kultuuriline globaliseerumine on pannud üha suurema hulga inimesi mõtlema sellele, mida me tarbime ning millistes töö- ja keskkonnatingimustes on valminud meie ostetud tooted.

Koos globaliseerumisega on tekkinud vajadus kultuuridevahelise dialoogi järele, et saavutada rahvusvahelist solidaarsust ning inimõiguste üldist austamist. Lõpuks on globaliseerumine saanud ajendiks ka sellele vastanduvatele algatustele ning „teistsugust maailma” propageerivatele liikumistele.

Sotsiaalsfääris on globaliseerumine mõjutanud tööhõive taset, töötingimusi ja töötajate sotsiaalseid õigusi. Ülemaailmne konkurents koos ümberkolimise ja madalate maksumääradega piirkondade kasutamisega sunnib ettevõtteid viima tootmist riikidesse, kus töötajate palgad ja sotsiaalsed tagatised on kõige väiksemad. Selle tagajärjel on rikkamate riikide ametiühingud ja töötajad „sunnitud” leppima senisest ebasoodsamate tingimustega. Seda on nimetatud sotsiaalseks dumpinguks.

Ametiühingud on olnud ühed globaliseerumise häälekamad kriitikud. Näiteks Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon on esitanud üleskutse säästvat arengut toetava raamistiku loomiseks. See peaks sisaldama mitmepoolse kokkuleppega kehtestatud eeskirju

• sisserändajate kaitsmise,
• sotsiaalse kaitse kindlustamise,
• inimväärse ja õiglase töö kui vaesuse vähendamise vahendi,
• töötajate õiguste kaitse, toiduohutuse, tervise, hariduse, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste täieliku autonoomia kohta.²

Parem globaliseerumine?

Me usume, et valitsevas globaliseerumiskäsitluses tuleb kitsa turgude teema asemel hakata laiemalt tähelepanu pöörama inimestele. Globaliseerumise sotsiaalne mõõde puudutab töökohti, tervishoidu ja haridust – kuid see ei piirdu kaugeltki ainult nendega. Just seda globaliseerumise aspekti kogevad inimesed oma töös ja igapäevaelus, oma kõigis püüdlustes demokraatliku osaluse ja materiaalse heaolu poole. Parem globaliseerumine aitab tagada paremat ja turvalisemat elu kõigile inimestele 21. sajandil. - Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, globaliseerumise sotsiaalse mõõtme komisjon

Praeguse globaliseerumise kriitikud ütlevad, et inimesed on globaliseerumise unustatud pool. Kui kapital ja kaubad saavad üha vabamalt ringelda, ei ole inimeste liikumisvabadus sugugi paranenud. Sellele vaatamata kaasneb globaliseerumisega kasvav seaduslik ja ebaseaduslik ränne kas majanduslikel põhjustel või keskkonnakatastroofide tagajärjel.

Praegusel ajal ei piirdu globaliseerumine ainult eespool nimetatud nähtustega. Üks oluline globaliseerumisega seotud aspekt on maailma keskkonna olukord, kus probleemideks on näiteks osoonikihi kahanemine, elurikkuse vähenemine, kasvav maa, õhu ja vee reostus, keskkonnakatastroofid, naftareostus, kliimamuutustest tingitud üleujutused ja põuad, jäätmekäitlus, tuumarelvastumine, metsade hävimine jne. See mõjutab ka inimeste liikumist, sest globaliseerumise mõju keskkonnale võib tekitada pagulaste voogusid.

Õiglase kaubanduse standardid (Fairtrade)

Õiglase kaubanduse standardid on miinimumnõuded sotsiaalselt vastutustundlikule tootmisele ja kaubandusele. Lisaks on nende eesmärk toetada ebasoodsamas olukorras olevaid ja tõrjutud põllumajandustootjaid ja istanduste töötajaid. Õiglase kaubanduse standardid on seotud säästva arengu kolme valdkonnaga: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane areng. Sotsiaalse arengu valdkonnas nõutakse, et põllumajandustootjate organisatsioonidel oleks demokraatlik struktuur ja läbipaistev juhtimissüsteem, mis võimaldab liikmetel nende organisatsioonide tegevust tõhusalt suunata. Organisatsioonid peaksid olema suutelised toetama ka oma liikmete sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning välistama diskrimineerimise. Majandusliku arengu kriteeriumidega tagatakse organisatsiooni võimekus oma toodet tõhusalt eksportida ning õiglase kaubanduse lisatasu (kokkulepitud õiglase kaubanduse hinnale lisaks makstava tasu, mis on ette nähtud investeerimiseks sotsiaalse, majandusliku või keskkonnaalase arengu projektidesse) liikmete nimel tõhusalt jagada nii, et see oleks läbipaistev ja demokraatlik. Keskkonnaalase arengu kriteeriumide eesmärk on muuta keskkonnakaitse põllumajandustootmise lahutamatuks osaks. Esitatud on põllumajandustootjaid ja töölisi kaitsvad reeglid seoses kemikaalide kasutamise, jäätmete kõrvaldamise ning loodusvarade kaitsega. Standardi kohaselt on keelatud ka geneetiliselt muundatud organismide kasutamine.³

Glokaliseerumine

Rahandusliku ja majandusliku globaliseerumise tõttu on paljud kodanikuühiskonna osapooled hakanud väljendama vastuseisu suurte hargmaiste korporatsioonide ebapiisavalt reguleeritud mõjuvõimule ning kaubanduslepingute ja vabastatud turgude negatiivsele mõjule. Kõik need nähtused soodustavad inimõiguste ja tööohutusnõuete rikkumist ning keskkonna kahjustamist ja võivad vähendada riigivalitsuste suutlikkust taoliste nõuete täitmist tagada. Sellised aktivistid pooldavad nn „inimnäolist globaliseerumist”. Seda eristatakse selgelt majanduslikust globaliseerumisest, kus ettevõtted jätavad inimeste huvid ja inimeste õigused täiesti tähelepanuta.

Sellesse rahvusvahelisse liikumisse, mida nimetatakse üldiselt globaliseerumisvastaseks või alternatiivse globaliseerumise liikumiseks, kuuluvad ametiühingud, keskkonnakaitsega tegelevad vabaühendused, poliitikud, inimõiguste aktivistid, teadlased, naisorganisatsioonid ja muud osapooled, kes on huvitatud võrdsema maailma ülesehitamisest. Nende väitel ei saa selline maailm tekkida seni, kui majanduskoostöö ja ‑arengu põhiväärtusteks peetakse turgude vabastamist ja ülemaailmset kaubanduskonkurentsi.

Nn „glokaalsete” liikumiste hüüdlauseks on kujunenud väljend „mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt”. See väljend tekkis keskkonnavaldkonnas seoses linnaplaneerimisega, kuid levis sealt kiiresti ka sotsiaalse õigluse ja hariduse valdkonda. Sellega väljendatakse suuremat teadlikkust seostest, mis ühendavad kohalikke tegevusi ja otsuseid ning maailma ressursside kasutamist või kuritarvitamist. Glokaalset liikumist võib käsitada vastureaktsioonina globaliseerunud majandusele, kus näiteks toodet müüakse ühes riigis, aga selle tootmine ning sellega põhjustatud keskkonnamõju ja inimõiguste rikkumised leiavad aset teises riigis. Samal ajal on ilmnenud ka vastupidine mõju, kuna kohalike eesmärkide edendamiseks sobivate võimaluste valik muutub üha globaalsemaks.

Viimastel aastakümnetel on teadlikkus globaliseerumisega seotud probleemidest märgatavalt tõusnud ning rahvusvahelistelt institutsioonidelt on hakatud nõudma suuremat avatust ja vastutust. Otsused, mida valitsused, panga- ja kaubandusametnikud, rahvusvahelised ja avalikud organisatsioonid tegid varem suletud uste taga, on nüüd avalikuks tehtud ning nende üle toimub tuline avalik arutelu. „Nördinute” (indignados) ja „okupeerijate” proteste on korraldatud igas maailmajaos, nii et need liikumised on muutunud ülemaailmseks nähtuseks⁴.

Maailma Sotsiaalfoorum
Maailma Sotsiaalfoorum on iseenda määratluse kohaselt avatud kohtumispaik, kus saavad kokku tulla neoliberalismile vastu seisvad ühiskondlikud liikumised, võrgustikud, vabaühendused ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid, et koos mõtteid vahetada, demokraatlikku debatti pidada, ettepanekuid sõnastada, vabalt kogemusi vahetada ja edaspidiseks tegevuseks sidemeid luua. Alates 2001. aastal korraldatud esimesest kohtumisest on sellest kujunenud alaline protsess, millega tahetakse välja töötada alternatiive neoliberaalsele poliitikale. Maailma Sotsiaalfoorumit iseloomustab ka pluralism ja mitmekesisus, mittekonfessionaalsus, valitsusvälisus ja erapooletus. Maailma Sotsiaalfoorum ei ole kindlapiiriline rühmitus ega organisatsioon. Selle eeskujul on korraldatud mitmeid piirkondlikke, kohalikke ja riiklikke sotsiaalfoorumeid.

Küsimus: Kuidas saaks globaliseerumist inimnäoliseks muuta?

Globaliseerumine ja inimõigused

Globaliseerumine iseenesest inimõigusi ei riku. Küll aga raskendab see universaalsete inimõiguste teostamist kõikjal maailmas. Küsimusi tekitavad eraõiguslike isikute, näiteks hargmaiste ettevõtete inimõigustealased kohustused või nende puudumine. Olukorda halvendab asjaolu, et majandusliku ja poliitilise globaliseerumise tõttu on riigivalitsustel vähem võimalusi sotsiaalseid ja majanduslikke protsesse juhtida. Teine näide seostub sellega, et teoreetiliselt peaksid inimõigustealased kaalutlused olema valitsuste otsustes esmajärgulise tähtsusega, kuid praktikas pole see tihti teostatav, kui valitsuste majanduspoliitika sõltub turuolukorrast, välisinvestorite tegevusest ja kaubandusvaidluste lahendamisest.

Seoses globaliseerumisega satub tihti ohtu allpool loetletud inimõiguste teostamisvõimalus.

• Õigus võrdsele inimväärikusele ja diskrimineerimise keeld: näiteks arengumaade tööliste töötervishoiu ja tööohutuse viletsa olukorra tõttu.
• Õigus tervisele, toidule ja eluasemele: näiteks arengumaadele kaubandustõkete kehtestamise tõttu või Aafrika ja Aasia riikides põllumaa kokkuostmise ning seal ekspordiks minevate kultuuride või biokütuste kasvatamise tõttu.
• Õigus tööle: näiteks seetõttu, et tootmisettevõtted kolitakse ümber odavama tööjõuga riikidesse, kus kehtivad väiksemad sotsiaalse kaitse nõuded.
• Õigus elule: näiteks kaubanduslepingute tõttu, mis muudavad ravimid vaeste riikide elanike jaoks kättesaamatult kalliks.
• Õigus vara omamisele: näiteks kodust väljatõstmise tõttu olukorras, kus ehitatakse suuri taristuobjekte, näiteks tamme või torujuhtmeid. 
• Õigus tervisele ja tervislikule elukeskkonnale: näiteks ohtlike jäätmete ladustamise tõttu arengumaadesse või kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete kohta rahvusvahelise üksmeele puudumise tõttu.
• Õigus kaitsele kahjuliku töö ja ekspluateerimise eest: näiteks seetõttu, et valitsused lepivad ettevõtetes valitsevate kahjulike töötingimustega selle nimel, et säilitada välisinvestorite huvi.
• Põlisrahvaste õigus oma kultuurile ja arengule: näiteks metsade hävitamise ja/või tugeva reostuse tõttu, mille tagajärjel kaovad põlisrahvaste traditsioonilised asupaigad, samuti nende maa tööstusliku kasutamise ja võõrandamise tõttu. 

WTO kokkulepped põhjustavad sageli inimõigustega seotud tagajärgi, isegi kui neis inimõigusi otseselt ei mainita. Näiteks 2001. aastal vastu võetud WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping sisaldab nõudeid riikide seadustele, millega tagatakse autoriõiguste kaitse, sealhulgas ka ravimitööstuse ja muude patentidega kaitstud valdkondade suhtes. Kui riigil ei ole piisavalt raha patendiravimite ostmiseks ega võimekust geneeriliste ravimite tootmiseks, läheb nimetatud nõue vastuollu õigusega tervisele (ja sama riigi sellealaste kohustustega).

2004. aastal andis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni globaliseerumise sotsiaalse mõõtme komisjon välja raporti „Õiglane globaliseerumine: võimaluste loomine kõigile”. Selles kinnitatakse vajadust austada globaliseerumisprotsessides inimõigusi. Komisjon tõi esile üheksa selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku abinõud:

Rõhuasetus inimestele. Inimeste nõudmisi tuleb täita: nende õiguste, kultuurilise identiteedi ja autonoomia austamine; inimväärne töö; nende elukoha kohalike kogukondade võimestamine. Sooline võrdõiguslikkus on tingimata vajalik.

Demokraatlik ja tõhusalt toimiv riik. Riik peab suutma juhtida enda lõimumist ülemaailmse majandusega, tagama sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi ning turvalisust.

Säästev areng. Kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse tuleb tagada nii, et kõik need kolm elementi tugevdaksid ja toetaksid üksteist.

Tootlikud ja õiglased turud. Asutused peavad edendama tegevusvõimalusi ja ettevõtlust hästi toimivas turumajanduses.

Õiglased reeglid. Maailma majandus peab pakkuma õiglasi võimalusi ja juurdepääsu kõigile riikidele ning tunnustama riikide võimekuse ja arenguvajaduste erinevusi. Globaliseerumine koos solidaarsusega. Globaliseerumine peab aitama kaasa vaesuse ja ebavõrdsuse kaotamisele nii riikide sees kui ka nende vahel.

Suurem aruandekohustus avalikkuse ees. Avaliku ja erasektori osapooled peavad andma demokraatlikult aru oma poliitika ja tegevuste kohta.

Tugevamad partnerlussuhted. Globaliseerumise osapoolte (rahvusvahelised organisatsioonid, valitsused ja parlamendid, ettevõtted, töölised, kodanikuühiskond) dialoog ja partnerlus kui hädavajalik demokraatlik instrument.

ÜRO tõhus tegutsemine. Tugevam ja tõhusam mitmepoolsete kokkulepete sõlmimise süsteem, mis aitab kehtestada globaliseerumist reguleerivaid demokraatlikke, legitiimseid ja kooskõlalisi reegleid.⁶

Kes vastutab?

Näitena võib nimetada Amnesty International’i kampaaniat naftakompanii Trafigura tegevuse vastu. 2010. aastal mõistis Hollandi kohus Trafigura süüdi selles, et firma oli salaja vedanud ohtlikke jäätmeid Amsterdami ning eksportinud need siis Elevandiluurannikule. Selle tagajärjel suri 15 inimest ning rohkem kui 100 000 pöördus erinevate terviseprobleemidega arsti poole. Huvitaval kombel keskendus Hollandi prokurör üksnes Hollandis aset leidnud sündmustele. Asjaolu, et süüdistuses ei käsitletud maha pandud jäätmete mõju Elevandiluurannikul, iseloomustab hästi piiriüleste kohtuasjade keerukust.

ÜRO programmi Global Compact kümme põhimõtet⁷

1. põhimõte: ettevõtted peavad kaitsma ja austama rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi. ts
2. põhimõte: ettevõtted peavad veenduma, et nad ei ole kaasosalised inimõiguste rikkumises.
3. põhimõte: ettevõtted peavad tagama ühinemisvabaduse ning tunnustama õigust kollektiivläbirääkimistele. 
4. põhimõte: sunnitöö ja sunniviisilise töö kõigi vormide kõrvaldamine.
5. põhimõte: lapstööjõu kasutamise keeld.
6. põhimõte: töölevõtmise ja kutsetööga seotud diskrimineerimise kaotamine. 
7. põhimõte: ettevõtted peavad toetama keskkonnaohtude ennetamist. 
8. põhimõte: käivitada algatusi keskkonnaalase vastutuse edendamiseks.
9. põhimõte: soodustada keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamist ja levitamist. 10. põhimõte: ettevõtted peavad seisma vastu korruptsiooni kõigile vormidele, kaasa arvatud väljapressimine ja altkäemaks.

2012. aasta mais toimunud külaskäigu ajal Portugali rõhutas Euroopa Nõukogu inimõigusvolinik 2008. aasta finantskriisi negatiivset mõju inimõigustele, mis oli suuresti tingitud maailmas rahanduse valdkonnas tehtud otsustest. „Seni Portugalis rakendatud kokkuhoiumeetmed on ebaproportsionaalselt mõjutanud kõige haavatavamate ühiskonnagruppide, eriti laste, vanurite ja romade inimõigusi. Portugal on Euroopa sotsiaalharta osalisriik ning on sellega võtnud endale kohustuse kaitsta kõiki sotsiaalselt tõrjutud ja vaesuses elavaid või sellest ohustatud isikuid. Töö, eluase, haridus, sotsiaal- ja arstiabi on elutähtsad sotsiaalsed õigused, mida ei tohi eirata isegi majanduskriisi ajal,” ütles Nils Muižnieks. Volinik märkis murelikult, et üle 20% lastest ja vanuritest elab vaesusriskis.

Küsimus: Kas teate, kus teie mobiiltelefon on välja töötatud, toodetud, kokku pandud ja pakendatud?

Noorteorganisatsioonid ja globaliseerumine

Globaliseerumine ja noored

Seoses üleminekuga täiskasvanuellu on noored igasuguste majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste muutuste korral veelgi haavatavamad kui ülejäänud ühiskonnagrupid. ÜRO 2011. aasta maailma noortearuandes⁸ tõdeti, et 2010. aastal oli noorte töötuse määr maailmas keskmiselt 12,6%, ületades tunduvalt täiskasvanute töötuse määra, mis oli 4,8%. Umbes 152 miljonit noort töötajat elas 2011. aastal allpool vaesuspiiri olevates leibkondades, mis moodustas 24% kõigist töötavatest noortest. Täiskasvanuellu üleminek kestab kauem. Eriti rabav oli noorte naiste töötus: Lähis-Idas oli see 39,4% ja Põhja-Aafrikas 34,1%. 87% maailma noortest elas 2011. aastal arengumaades. Nad on sageli töötud või töötavad varimajanduses viletsates tingimustes.

Teisalt tähendab globaliseerumine noorte (küll mitte kõigi) jaoks ka rohkem teavet, rohkem liikumisvõimalusi, rohkem kultuurilist mitmekesisust ja elustiili valikuid, rohkem võimalusi luua üle maailma ulatuvaid võrgustikke eakaaslastega ning väljendada solidaarsust. Noored löövad aktiivselt kaasa alternatiivse globaliseerumise liikumistes ning paljud ülemaailmse haardega noorteorganisatsioonid püüavad tegutseda õiglasema globaliseerumise nimel.

2004. aastal korraldas Euroopa Nõukogu noorsootöö sektsioon noorteürituse „Kui suur on sinu maailm? – Euroopa, noorus ja globaliseerumine”. Sellel osales 317 noort inimest 83 riigist, et rääkida oma elust globaliseerumise tingimustes ja Euroopa kohast maailmas ning töötada välja tõhusaid abinõusid globaliseerumise kahjuliku mõju leevendamiseks. Eesmärk oli propageerida head valitsemistava ja inimväärikuse kaitset kõikjal maailmas. Osalejate arvates oli suurimaks probleemiks sotsiaalsete õiguste (nt õigus tööle ja haridusele, piisavale elatustasemele) vähene tagamine. Osalejad rõhutasid Euroopa erilist vastutust, kuna just see piirkond on majanduslikust globaliseerumisest väga palju võitnud ning saab „endale lubada” liberaaldemokraatlikke valitsusi, mida muule maailmale eeskujuks seatakse. Samuti juhiti tähelepanu, et noored võiksid juba nüüd anda ühiskonnaelus väärtusliku panuse ja neid ei tuleks käsitada üksnes tulevikutegijatena, kes saavad tegutseda alles siis, kui praegused võimulolijad on lahkunud.⁹

Praktikandikohad Euroopas

Globaliseerumise tõttu tekib noortele tugev surve, et nad asuksid tööturul konkureerima ning kasutaksid oma kutseoskuste parandamiseks praktikandina töötamise võimalusi. Euroopa Noortefoorum korraldas selle Euroopa noorte jaoks väga olulise valdkonna uurimiseks küsitluse, kogudes andmeid peaaegu 4000 praktikandilt kõikjal Euroopas. Nendest 25% sai enda väitel piisavat töötasu ning 37% oli töötanud praktikandina vähemalt kolmes kohas. Üks praktikant, kes oli töötanud kokku neljas kohas, võttis oma kogemuse kokku nõnda: „Tööandjad teavad, et nad ei pea praktikantidele midagi maksma, sest värsked koolilõpetanud „vajavad” töökogemust ning seetõttu eeldavad tööandjad, et äsja tööle võetud töötajad teavad kõike juba esimesest päevast alates".¹⁰

Õiglase globaliseerumise nimel tegutsevad noored võivad korraldada hariduse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja aktsioone, anda välja publikatsioone või korraldada streike. Algatus võib tulla üksikisikult, teatud organisatsioonilt või suuremalt ühenduselt. Tegevus võib olla kohalik, riiklik või rahvusvaheline. Euroopa Noortekeskuste iga-aastane tegevusprogramm sisaldab regulaarselt ka noortekampaaniaid inimnäolise globaliseerumise toetuseks. Allpool on esitatud kõigest mõned näited noorteorganisatsioonide korraldatud aktsioonidest.

Via Campesina Euroopa büroo

Via Campesina Euroopa büroo ühendab põllumajandustootjate ja -töötajate organisatsioone, kes taotlevad legitiimsuse, õigluse, solidaarsuse ja säästvuse põhimõtteid järgivate toidu- ja põllumajanduspoliitikate kehtestamist.

Euroopa roheliste erakonna noortesektor

Euroopa roheliste erakonna noortesektor  ühendab keskkonnakaitsjaid ja rohelisi poliitilisi rühmitusi kogu Euroopast. Oma üldises poliitilises avalduses väljendab roheliste noortesektor muret hargmaiste ettevõtete keskkonnamõju pärast ning taunib demokraatlike juhtimispõhimõtete mittejärgimist sellistes institutsioonides nagu Maailmapank, IMF ja WTO. Samuti nõutakse spekulatiivsetele valuutatehingutele Tobini maksu kehtestamist ning transpordi, energia ja telekommunikatsiooni taristuobjektide viimist demokraatlike institutsioonide kontrolli alla.

Rahvusvaheline sotsialistliku hariduse liikumine (Falcon Movement)

2011. aastal koostas liikumine projekti „Vabatahtlikud vaesuse vastu”, mille eesmärk oli moodustada Aafrika, Aasia, Euroopa ja Ladina-Ameerika vabatahtlikest tugev võrgustik, et suurendada teadlikkust noorte vaesuse probleemidest ja raskustest korraliku töö leidmisel.

Rahvusvaheline tsiviilteenistus (Service Civil International, SCI) – vabatahtlikud töölaagrid

SCI on korraldanud vabatahtlike projekte juba üle 90 aasta. et edendada ja kasvatada rahukultuuri ning toetada kohalikke kogukondi Igal aastal töötavad tuhanded vabatahtlikud rahvusvahelistes projektides, mida korraldatakse paljudes maailma riikides.

Gaidide maailmaliit (World Association of Girl Guides and Girl Scouts) – globaalne tütarlastefond

Algatuse eesmärk on aidata muuta tütarlaste ja neidude elu kogu maailmas, pakkudes neile väärtuslikke oskusi, teadmisi ja võimalusi. Fondi eesmärk on koguda 2014. aasta juuniks 10 miljonit Inglise naela, mis võimaldaks algatada ja ellu viia vajalikke projekte ja programme, et igal tütarlapsel tekiks võimalus oma potensiaali realiseerida.

Lõpumärkused

1 Shalmali Guttal, “Globalisation” in Development in practice, vol. 17 no. 4/5, august 2007, lk 523–531, www.jstor.org/stable/25548249 Resolution of the ETUC Executive Committee on the Social Dimension of Globalisation, 2005: www.etuc.org/a/365.
2  Shalmali Guttal,"Globalisation" in Development in practice, vol. 17 no. 4/5, August 2007, pp. 523-531 www.jstor.org/stable/25548249
Resolution of the ETUC Executive Committee on the Social Dimension of Globalisation, 2005: www.etuc.org/a/365
3 Fairtrade Foundation: Fairtrade standards. www.fairtrade.org.uk/what_is_fairtrade/fairtrade_certification_and_the_fairtrade_mark/fairtrade_standards.aspx
4 en.wikipedia.org/wiki/List_of_Occupy_movement_protest_locations
5 www.forumsocialmundial.org.br/dinamic/us/boaventurapor.php
6 Teosest: Creating Opportunities For All, International Labour Organisation, Geneva, 2004 
7 www.unglobalcompact.org/AboutTheGC/TheTenPrinciples/index.html 
8 "Youth Employment: Youth Perspectives on the Pursuit of Decent Work in Changing Times": http://unworldyouthreport.org/index.php 
9 Euroopa Nõukogu, 2005: www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Resources/Publications/2005_How_Big_is_your_world.pdf
10 European Youth Forum, Interns Revealed: http://issuu.com/yomag/docs/yfj_internsrevealed_web
11 Jubilee Debt Campaign, 2008
12 www.globalissues.org/article/26/poverty-facts-and-stats
Richard Falk, Resisting "Globalization-From-Above" through "Globalization-From-Below" in B. Gills (ed.), Globalization and the Politics of Resistance, Basingstoke: Palgrave, 2001
Global Finance Magazine: www.gfmag.com
International Council on Human Rights Policy, "Human Rights in the Global Economy, Report from a Colloquium", Geneva: ICHRP, 2010, aadressil: www.ichrp.org/files/documents/185/210_human_rights_global_economy_colloquium_report.pdf
Naomi Klein, No logo: taking aim at the brand bullies, London: Flamingo, 2000
Shalmali Guttal, "Globalisation" in Development in Practice, vol. 17 no. 4/5, August 2007