Juhised

1. Paluge osalejatel meenutada mõnda olukorda, kus nad olid vihased või pettunud ja tundsid, et tahaks midagi lõhkuda. Laske inimestel mõne minuti jooksul vaikuses ennast sellesse olukorda tagasi mõelda.
2. Paluge mõnel vabatahtlikul neid mälestusi ülejäänud rühmaga jagada, kirjeldades lühidalt toimunut ja oma tolleaegseid tundeid.
3. Rollimängu sissejuhatamiseks võtke sisse asend, mis kujutab kivi viskavat inimest. Ta peaks viskama kivi tahtlikult, äärmise viha või pettumuse väljendamiseks. Püsige selles asendis mõned sekundid.
4. Jagage osalejad 6–7-liikmelistesse rühmadesse. Öelge neile, et nad peavad 30 minuti jooksul ette valmistama lühinäidendi, milles kujutatav situatsioon lõpeb sellega, et keegi hakkab kivi viskama.
5. Jagage välja abistavate küsimuste lehed.
6. Kui 30 minutit on täis, kutsuge kõik kokku ning paluge väikestel rühmadel oma rollimängud ette kanda. Jätke pärast igat etendust natuke aega, et publik saaks nähtule reageerida ja küsimusi esitada.
7. Seejärel minge edasi analüüsi ja hindamise juurde. 

Analüüs ja hindamine

• Kas teile tundus, et rollimängud olid loogilised? Kas nad aitasid paremini mõista, miks inimesel võib tekkida soov kedagi või midagi kiviga visata?
• Kas eri rollimängudes kujutati mingeid korduvaid emotsioone, mis mängisid vägivaldsete impulsside tekkimisel keskset rolli?
• Miks teie arvates tekib inimestel mõnikord tunne, et nad tahaksid kellelegi või millelegi kahju või haiget teha? Kas kahju või valu tekitamine aitab lahendada probleemi tegelikku põhjust? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Kas harjutus aitas teil teie enda või teie tuttavate inimeste vägivaldset käitumist paremini mõista? Kuidas?
• Kas on mingeid vägivallategusid, mida te üldse ei mõista? Kas suudate mõista, mis sunnib inimesi sõjas võitlema või hooneid või teisi inimesi õhku laskma?
• Miks ähvardab mõnesid riike terrorismioht?
• Kas vägivallateo põhjuste mõistmine ja selle õigustamine on erinevad asjad? Kas on oluline püüda aru saada, millest vägivaldsed teod on tingitud? Miks? Kui ei, siis miks mitte?
• Kuidas oleks kõige parem vägivallategudele reageerida? Kui reageerida omapoolse vägivallaga või hoopis rahumeelselt, siis mis on nende kummagi lähenemise tugevad ja nõrgad küljed?
• Millised inimõigused seostusid iga rollimänguga? 

Nõuandeid korraldajatele

Kui rühma liikmed ei ole omavahel väga head tuttavad, võite esimese meenutamisülesande ära jätta. Teise variandina võite lasta igaühel oma vägivaldseid impulsse meenutada, aga jätta osalejatele vabaduse rääkida nendest väikestes rühmades, kui nad seda soovivad.

Rollimängud annavad osalejatele võimaluse näidata oma allasurutud tundeid. Seega võib tekkida vajadus jätta nende jaoks rohkem aega, et osalejad saaksid probleemidega tegeleda kiirustamata.

Jätke rollimängude vahele mõned minutid aega iga rühma etteaste tunnustamiseks ning konkreetselt selle esitusega seotud küsimuste tõstatamiseks, aga sellel etapil ei tohiks arutelu veel kujuneda liiga pikaks. Parem on kõik rollimängud enne ära vaadata ja minna siis edasi neis kõigis tõstatatud üldiste probleemide arutamisega.

Analüüsi osas võib olla kasulik, kui te ise tõstatate või noored tõstatavad otseselt terroristliku vägivalla teema. Laske arutelul vabalt kulgeda terroriaktide võimalike motiivide teemal ühtegi arvamust kohe alguses hukka mõistmata. Kasulik on eristada selliste aktide võimalikke psühholoogilisi põhjusi nende tõenäolisest tagajärgedest. Selleks võite kasutada näiteks probleemipuud ja kujundada sellest rühmaga eraldi harjutuse (vt allpool).

Oluline on püüda leida keskteed kahe mõtteviisi vahel: ühelt poolt vägivallategude toimepanijate mõistmine inimestena ja teiselt poolt selliste tegude hukkamõistmine, eriti kui need põhjustavad teistele kannatusi. Mõlemad mõtteviisid on kooskõlas inimõigustega ning mõlemad on vajalikud, et leida väljapääsu vägivalla ja vastastikuse usaldamatuse tsüklitest.

Variandid

Paljude inimeste vaimusilmas seostub kivide loopimine uudistest nähtud piltidega Palestiina noorukitest ja isegi väga väikestest lastest, kes viskavad kive Iisraeli sõdurite pihta. Võite selle olukorra rollimängus läbi mängida kas iseseisvalt või jätkutegevusena, mis aitab mõelda sellele, kuidas sõda rikub laste inimõigusi.

Soovitusi jätkutegevusteks

Valige mõni oma kodukandis reaalselt aset leidnud vägivallajuhtum ning püüdke välja mõelda selleni viinud sündmuste jada. Võite kujutada seda ajajoonena, kus iga sündmus ajendab järgmise. Paluge rühmal leida sellisel ajajoonel punktid, kus oleks saanud vägivalda ära hoida või konflikti paisumist tagasi pöörata.

Terrorismi teemaga edasi tegelemiseks võite kasutada harjutust "Chahal vs UK".
Kividega viskamist seostatakse mõnikord kividega surnuksloopimise tavaga. Usuliste ja kultuuriliste kommete ning inimõiguste omavaheline seos on alati huvitav ja tihti vastuoluline. Kui rühm tahaks lähemalt käsitleda kommete ja tõekspidamiste teisenemist aja jooksul, kaaluge harjutust "Varsti iganenud".
Teine variant oleks harjutus "Minu elu pole kõigile vaatamiseks", mis võimaldab lahata küberkiusajate põhjustatud vägivalda

Ideid tegutsemiseks

Mõelge harjutuse käigus esile toodud teie kodukandis aset leidnud vägivallategude näidetele ning uurige välja, millised organisatsioonid tegelevad selliste probleemide lahendamisega ja pakuvad abi nii tegude toimepanijatele kui ka ohvritele. Küsige nende käest, kuidas saaks rühm kaasa aidata erinevate vägivallategude ärahoidmisele.

ÜRO hinnangul oli maailmas 2008. aastal üle 250 000 lapssõduri. Koguge rohkem teavet selliste laste kohta, keda sunnitakse vägivallategudele, ning liituge mõne alaealiste sõdurite kasutamise vastase kampaaniaga. Samuti võite otsida infot endisi lapssõdureid rehabiliteerivate organisatsioonide kohta. Kasutage interneti otsingumootoris otsingusõna „lapssõdurid” või tutvuge veebisaitidega www.warchild.org, www.hrw.org or www.redhandday.org.

Further information

Probleemipuu on kasulik visuaalne töövahend probleemide analüüsimiseks. See on kombinatsioon ajurünnaku ja mõttekaartide meetoditest. Puu tüvi tähistab probleemi. Kõigepealt püüavad inimesed nimetada probleemi põhjusi, mida kujutatakse juurtena. Seejärel nimetatakse tagajärgi, mida kujutatakse okstena. Probleemid ja tagajärjed võivad olla tingitud näiteks sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest teguritest. Samuti võivad nende taga olla inimeste hoiakud ja käitumine.

Lisateavet võite leida näiteks aadressil  www.thechangeagency.org.

Jaotusmaterjal

Lae alla PDF

Abistavad küsimused
Püüdke rollimängu kavandamisel mõelda järgmistele küsimustele:
• Kes on teie keskne tegelane ning mille või kelle pihta ta kivi viskab? 
• Kuidas on kivi viskaja ja tema sihtmärk omavahel seotud? 
• Kas nende juures on teisi inimesi või on nad kahekesi? 
• Kui juures on ka teisi inimesi, siis kas ja kuidas on nemad selle juhtumiga seotud? 
• Mida see inimene tahab kivi viskamisega saavutada? 
• Milline sündmuste jada eelnes kiviga viskamise episoodile: kas see on äkkreaktsioon või ettekavatsetud tegevus? 
• Kas kiviga viskamise ajendiks oli üks kindel sündmus? 
• Mida mõtleb ja tunneb see inimene sel ajal, kui ta valmistub oma kivi viskama? 
• Millised tunded ja pettumused käisid ta peast läbi enne selle teoni jõudmist?